Luođat rupmašis ja hávit muittus

Njávdáma vuostáváldima boradanlanjas čohkkába Osman Chikm Osman ja Runa Antar geat leaba goappašat bearrašiin báhtaran Norgii. Soai veahkkálaga dulkoba eaŋgalasgillii.

– Lea issoras mii lea dáhpáhuvvan mannan vahkku Oarjeleairras. Olbmot leat balus, máŋggas eai oaččo nahkáriid go ballet ahte politiijat galget ihkku boahtit deike viežžat sin. Mii doaivut ja sávvat ahte ii oktage sáddejuvvo ruovttoluotta, dadjaba Osman ja Runa.

Mannan vahkku ledje stuimmit Oarjeleairras, Girkonjárggas gos dorvoohccit sáddejuvvojedje bákkus Ruššii. Dorvoohccit vigge báhtarit, golmmas lihkostuvve báhtareamis ja leat dál Girkonjárgga girkus girkodorvoohccin. Maŋŋel go dorvoohccit báhtarišgohte válde politiijat 83 dorvoohcci giddagassii. Ruošša eiseválddit leat dál gaskaboddosaččat gidden rájá dorvoohcciide geaid Norgga dál viggá olggos sáddet riikkas.

Maŋŋebárgga eahkeda čálii iFinnmark ahte njeallje bearraša Hámmárfeastta vuostáváldimis galge sáddejuvvot Njávdáma vuostáváldimii Mátta-Várjjagii. Maŋŋebárgga iđida bođii diehtu ahte bearrašat geat galge dohko, sáddejuvvojit baicce Čáhcesullui. 

Mii sulastahttá dáid dorvoohcciid dili geat sáddejuvvojedje Čáhcesullui ja Njávdámis lea ahte sii leat boahtán seamma geaidnoráigge Norgii Ruošša bokte ja báhtaran soađis.

Osman ja su bearaš

Osman, su eamit ja sudno njeallje máná leat Aleppos Syrias eret, gos Osman barggai ja su mánát vázze skuvlla ja ledje lihkolaččat.

– Mis lei hui fiinna dilli Aleppos ovdal go soahti buollái. Mun eaiggáduššen ja doaimmahin apotehka doppe go lean oahppan farmasevta. Dál gal lea dat buot bombašuvvan, muitala Osman.

Son čájehallá govaid mo su apotehka lei ovdal go bombejedje dan ja mo dál lea.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

– Dat lea issoras surgat ja váttis. Mii šattaimet báhtarit eret Aleppos unna gávpogii, Kobanii, lahka Turkka rájá. Doppe leimmet mii guokte jagi ovdal go šattaimet fas báhtarit. Kobani gávpoga birra lei ISIL buot váldán badjelasas, lei garra soahti doppe ja amerihkálaččat maid bombejedje girdiiguin gávpoga. Mii eat oaidnán eará vejolašvuođa go báhtarit. Ii doppe leat mihkkige eallin, lohká son.

Osman muitala ganjalčalmmiiguin iežas oarpmeale birra gii goddui bombbain Aleppos.

– Son lei guoktelogi jagi boaris ja eaŋgalasgielstudeanta universitehtas. Son lei oađđimin go bombbat godde su. Mu vilbealle lea maiddái jávkan, eat ge dieđe lea go jápmán vai ii. Eat leat gullan sus golmma jahkái, muitala son.

Osman ja su bearaš báhtaredje Syrias Turkii, Turkkas Ruššii, Ruoššaš Norgii.

– Mii gulaimet Norggas ledje rahpan rájá, nu mii vulggiimet deike Norgii Ruošša bokte. Min mátki bisttii guokte beaivvi Syrias gitta Norgii. Lei ollu sihkkaret ruvtto, ja nubbi vejolašvuohta livččii leamaš fatnasiin Turkkas Hellasii, muhto dat gal lea nu váralaš, dadjá Osman.

Osmanas ja su eamidis eai leat šat fuolkkit Syrias, go buohkat geat leat ain eallimin leat báhtaran Eurohpái iešguđetge riikii.

– Ii gávdno eallin doppe šat, dadjá Osman.

Runa ja su bearaš

Runa Antar ja su bearrašis ledje oktiibuot gávccis geat báhtaredje eret Syrias, ja nu go Osman ja su bearaš, de sii maid bohte seamma ruvtto Norgii.

– Mii leat eallán njeallje jagi soađis ja dál mii háliidit oažžut viimmat ráfi, lohká Runa.

Son muitala sii orro Damaskusa gávpotoasis Jobaras Syrias.

– Buot visttiid leat dál bomben Jobaras. Dál ii gávdno doppe šat mihkkige, earret bombejuvvon betoŋgavisttit, lohká Runa.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Runa muitala ovtta vásáhusa man son muitá hui bures. Son ja su nieida Yaman leigga gievkkanis ruovttus go stohpoglásat cuovkanedje ja šuvihedje sisa, luođat deive seinniid, visot visttis doarggistii ja ruktahádja devddii njuni.

–  Lea máŋgii dáhpáhuvvan ahte luođat deive min vistti. Mun in sáhttán heaŋgut biktasiid goikat ge, ledje álo ihtán luođđamearkkat ja ledje buot ráiggil dat biktasat. Mii šattaimet de oađđit ja orrut iežamet basadanlanjas, go doppe lei buot sihkkareamos olles visttis, muitala Runa.

Runa ja su bearaš leat vásihan guktii gássejuvvot kemikálagássain.

– Mu boarráset nieida Hayat lei áhpeheapme go son vásihii gássejuvvot. Dan botta go vurddii máná Joly, de lei son hušas ja balai hui olu. Su isit báhččui go son lei áhpeheapme. Joly lea dál jahkásaš, muhto son lea ferten ollu johtit doaktáriid luhtte ja oažžut dálkasiid maŋŋá go riegádii, lohká Runa.

Son jurddaša makkár psyhkalaš váttisvuođat ilbmet mánáin maŋŋá go leat vásihan soađi.

– Smávvamánát duhkoraddet sii leat soađis ja sis leat mahkáš bissut gieđas. Dat ii sáhte leat buorre, jurddaša Runa

Báhččui ja luođat ain rupmašis

Runa vivva Bahaa báhččui go lei rasttildeamen luotta.

– Bahaa báhččui go lei rasttildeamen luotta, sus leat ain golbma luođa rupmašis. Mii leat vásihan nu ollu dan maŋimuš golmma jagis. Dál sávan mun ráfi, ahte mu mánát besset skuvllaid vázzit maŋŋel go leat massán máŋga jagi oahppu. Jus dat beaivi boahtá ahte Syrias lea fas ráfi, de mun sávan vuolgit ruovttoluotta ja hukset min Syria fas bajás, lohká Runa.

Runa gillá garra oaivebákčasiin, ja muittut mii lea geavvan Syrias dagahit ahte son oažžu panihkkabalu ja olles rumaš doarggista.

Báhtarii áhčis bearrašis

Njávdáma vuostáiváldimis leat maid nuorra dorvoohccit. Rayan Al Annan lea 14-jahkásaš ja lea Libanonas eret. Nu go Osman ja Runa, de lea son ja su eadni, oabbá ja viellja báhtaran Libanonas Turkii, Turkkas Ruššii ja Ruoššas Norgii.

Son hástá mu boahtit čohkkedit dakkár sadjái gos eai leat nu ollu eará olbmot guldaleamen, go su mielas lea váivi muitalit manne son lea šaddan báhtarit.

–  Áhči bearaš vikkai mu bágget náitalit ovttain albmáin gii lea 30-jahkásaš, fárret ovtta vissui ja heaitit skuvllas. Dat ii leat mihkkige eallimiid nuorra niidii, muitala Rayan ganjalčalmmiiguin.

Rayan ja su eadni vikkaiga oažžut veahki Libanona politiijain, muhto sii ožžo dieđu ahte leat bearašstuimmit ja fertejit ieža čoavdit dan, Rayana eadni, gii lea palestinalaš ja bátnedoavttir, fertii buot vuovdit vai lea ráđđi báhtarit.

Váillaha ollesolbmuide fálaldagaid

Njávdán vuostáváldimis ásset eanáš bearrašat, leat 53 máná ja golbmalogis sis leat dál beannot vahkku áigi beassan álgit skuvlii. 

– Mii leat leamaš guokte mánu dáppe, ja mis lea buorre dilli. Mánát leat beassan skuvlii álgit ja sii ohppet johtilit giela. Mis rávisolbmuin livččii maid galgan leat vejolašvuohta oahppat giela, go beaivvit leat guhkit go ii leat mihkkege maid bargá. Mus lea miella bargat ja addit ruovttoluotta Norgga servodahkii go leat juolludan robi mu bearrašii min váttis dilis, lohká Osman Chikm Osman.