Lohkkiidčálus Ávžži gilisearvvi jođiheaddjis Nils Morten K. Hættas:
Beassážiid leat ollu doalut ja lágideamit Guovdageainnus, muhto ii nu ollu mánáide ja nuoraide. Mii Ávžži Gilisearvvis háliideimmet dainna juoidá dahkat ja mearrideimmet lágidit čuoigamiid ja oanehis logaldallama Ávžžis.
Logaldallamis áigguimet čalmmustahttit ávžilaččaid rolla Guovdageainnu stuimmiin, danin go dat ii boađe nu bures ovdan earret eará filmmas mii lea ráhkaduvvon. Galggaimet čájehit ahte dáppe vižže veahki bissehit stuimmiid, ja makkár dillái ávžilaččat biddjoje dan oktavuođas.
Leimmet gohčodan lágideami «1852-stohkosat», muhto oaččuimet moaitámuša nammii danin go dat sáhttá ipmirduvvot boastut. Mii válddiimet vuhtii moaitámuša go eat hálit ovttage bávččagahttit. Danin mearrideimmet mannan sotnabeaivvi rievdadit nama; “1852-čalmmustahttin”.
Lea dehálaš muitalit historjjá, dan eat galgga vajálduhttit. Danin leat ge earret eará čállon máŋga girjji ja ráhkaduvvon filbma dáhpáhusa birra. Ávvira čállosis 03.03.20 dadjá Laila Susanne Vars ahte ávžilaččat válde gitta eará sápmelaččaid geat riidaledje báikki dáčča eiseválddiiguin. Diet cealkka bidjá ávžilaččaid kolonistan, danin go ii boađe ovdan manin nu dahke. Ávžilaččat leat ožžon heajos govvideami historjjás, ja dat leat hávit maiguin mii rahčat.
Mii háliideimmet fállat juoidá beassášprográmmii ja seammás muitalit ávžilaččaid dili 1852-dáhpáhusas. Maŋŋel go Ávvir bonjai ášši «ávvudeapmin» de suođai min eaktodáhtolaš bargiin áibmu spáppas, ja mearrideimmet ahte eat oba lágit ge doaluid. Lea suddu go Ávvir billistii min áŋgiruššama lágidit doaluid ja čalmmustahttit smávva oasi 1852-historjjás mii ii leat boahtán nu bures ovdan, muhto mii lea maid dehálaš seanadanproseassas mas mii leat dál.
