Ikte ledje Londonis Englánddas miellačájeheamit ja vázzintogat Ovttastuvvon Našuvnnaid Dálkkádatkonferánsa COP21 oktavuođas. Guhtta sápmelačča ledje mielde.
Ikte ledje Londonis Englánddas miellačájeheamit ja vázzintogat Ovttastuvvon Našuvnnaid Dálkkádatkonferánsa COP21 oktavuođas. Guhtta sápmelačča ledje mielde.
Álggu rájes miellačájeheamit ja vázzintogat plánejuvvojedje Parisii, muhto terrordaguid geažil Frankriikka eisseválddit eai suovvan lágidit makkár ge stuorra olmmošlaš čoagganemiid.
Danin dát sirdojuvvojedje Parisas Londonii. Muhto liikká Parisas ledje smávit miellačájeheamit dálkkádatkonferánsa oktavuođas maid. Sápmelaš servodaga berošteaddjit vulge de Londonii.
– Jenni haga eat livčče nagodan. Son gaskavahku rájes plánegođii min mátkki, go šattai čielggas ahte eat beasa čađahit prográmma. Son oaččui oktavuođa njunuš lágideddjiiguin ja oaččui min vuosttažii togii, muitala Sara Marielle Gaup Beaska, Ávvirii.
Sámis Londonii searvan dihtii miellačájehemiide ja vázzintogaide, ledje vuolgán Sara Marielle Gaup Beaska, Jenni Laiti, Risten Anine Kvernmo Gaup, Lars-Ánte Kuhmunen, Ina-Theres Sparrok ja Juvva Pittja.
– Mis lei hui fiinna joavku ja čađat mis lei buorre mokta, muitala Sara Marielle Gaup Beaska.
Vázziledje go lei dehálaš
Mediaid dieđuid mielde miellačájehemiide ja vázzintogaide ledje searvan birrasiid 50 duháha olbmo Londonis.
– Dat lei buorre vázzit fárrolaga min oappáiguin ja vieljaiguin. Mii leat lihkadus ja mis lea fápmu ja mii leat rievdadus, lohká Jenni Laiti IBTimes UK:ii.
Jenni Laiti lea oktan dain sápmelaččain geat ledje searvan miellačájehemiide ja vázzintogaide Londonis Dálkkádatkonferánsa oktavuođas.
– Olbmot leat giitán min
Sara Marielle Gaup Beaska searvvai vuosttaš geardde iežas eallimis, ná stuorra miellačájehemiide ja vázzintogaide mat ledje ikte Londonis Englánddas.
– Lei somá beasat lávddi ala ná stuorra joavkku ovdii. Mii humaimet ja juoiggaimet. Juoiggaimet “Gulahallat Eatnamiin”. Lei somá oaidnit go olbmot čuvvoledje min, geahččaledje juoigat min fárus, lohká Arvvas-joavkku juoigi ja musihkkár Gaup Beaska.
– Maŋŋel ollugat giite min. Ollugat lohke vel dás lei fápmu, muitala juoigi Ávvirii.
– Ii lean issoras, vaikko ledje váttisvuođat
Prográmma mielde sámi ovddasteaddjit galge oažžut sánesaji sihke áibbas álggus ovdal togavázzima ja loahpas vel. Muhto ii dat mannan nu mo galggai.
– Lágideaddjit badjelgehčče min. Mii galggaimet oahpahit luođi olbmuide geat bohte miellačájeheami ja togavázzima dihte. Muhto dat eai oba áigun ge addit sáni midjiide. Mii eat oba lean ge sin prográmmas. Dat beare bidje johtui togavázzima, čilge Sara Marielle.
Sámi servodaga berošteaddjit šadde čájehit veahá iežaset vuoimmi vai ožžot sánesaji.
– Risten dohppii mikrofuvnna ja nu gáibidii sánesaji. Ikte eahkes leimmet mun, Risten ja Lars Ante guovtti lávddis juoigame, lágiduvvon konsearttain, nubbi lei «climate march after party». Moai Risteniin lávlluime lávlagiid maid ledne ráhkadan munno ođđa musihkkajovkui, OZAS. Dasto šattaimet ges viehkat vai ollet ovddemus ráidui, go plána mielde mii galggaimet leat togavázzima njunnošis. Go olliimet dohko, de ledje olbmot, vávttat geat eai suovan min mannat ovddemussii. Mii eat vuollanan, baicce dat vuollánedje. Mii de beasaimet ovddemussii, čilge Gaup Beaska.
Váccedettiin togavázzit juige ja jitnosit huike iešguđetge dajaldagaid.
– Go beasaimet ovddemussii, de álggiimet juoigat. Olbmot ledje maid čuvvon min. Ja mis ledje vel dajaldagat nu mo «We are the front line», muitala juoigi.
Sápmelaččat ja Maorit
Ievttá miellačájeheamit Londonis Englánddas lágiduvvojedje Ovttastuvvon Našuvnnaid Dálkkádatkonferánsa COP21 oktavuođas. Birrasiid 50 duháha olbmo ledje searvan dáidda, muhto dušše sápmelaččat ja maorit besse doallat sártniid álgoálbmogiid ovddas daid lágidemiin.
– Muđui ledje iešguđetge olbmot, dálkkádatrievdama berošteaddjit, politihkkárat, muhto eai nu ollu álgoálbmogat. Beare mii ja maorit, lohká Gaup Beaska.
Konferánsa álgá odne
Dálkkádatkonferánsa COP lágiduvvo jo 21. gearddi, nu boahtá ge namma COP21. Dán háve stáhtaid njunnošat čoagganit Parisii measta olles guovtti vahkkui, go galget šiehtadallat mo geahpedit nuoskkidemiid ja mo dustet dálkkádatrievdamiid.
Álgu lea odne ja loahpaheapmi lea ges juovlamánu 11. beaivvi. Terrordaguid oktavuođas Frankriika čavge sihkarvuođabálvalusa, danin galget birrasiid 2800 politiija ja soalddáha bearráigeahččat konferánsabáikki. Muđui leat miehtá Frankriikka 120 duháha politiija ja soalddáha goziheamen riikka sihkkarvuođa.
