-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATLohká leat ilus go lea oahppan eambbo dáidda­duoji birra

Lohká leat ilus go lea oahppan eambbo dáidda­duoji birra

-

-

Sámi dáiddaguovddáža (SDG)  direktevra Kristoffer Dolmena 4-jagi mearriáigi nohká miessemánu loahpas. Dás muitala maid dat bargu lea mearkkašan sutnje. – Dáiddaduodjesuorggis lei olu mii munnje lei amas, muitala Dolmen.

Sámi Dáiddaguovddáš (SDG) rahpá ođđa geassečájáhusa miessemánu 28. beaivvi. SDG direktevra Kristoffer Dolmen dahká maid earrodearvvuođaid SDG:i gos son leamaš njealji jagi mearreáigebarggus, geassemánu 2018:s rájes. Čájáhusa dáfus loahpaha Dolmen iežas barggu «Gollegiisá» geassečájáhusain.

– Ulbmil dáinna geassečájáhusain lea čájehit  daid olu fiinna dáidagiid maid olbmot várra eai leat goassege dahje hui hárve oaidnán. Namma «Gollegiisá» speadjalastá dáiddačoakkáldaga riggodaga, lohká SDG direktevra Kristoffer Dolmen.

Lohká son dán njeallje jagi lea čájáhusain seaguhan dovddus sámi dáiddáriid nuorat buolvva dáiddáriiguin vai olbmot singuin maid oahpásmuvvet. Čájáhusat leat čalmmustahttán iešguđetlágan fáttáid.

Muhtin dáiddačájáhusat dan njealje jagis: 

SDG:s 20 čájáhusa olggobeale Kárášjoga

Kristoffer Dolmen čájeha girjji: «Fra utstillings- og formidlingsprosjektet Voi, voi, vi er på utstilling» (čájáhus- ja gaskkustanprošeakta Vuoi, vuoi, mii leat čájáhusas) mii lea Norske kunstforeninger (Norgga dáiddasearvvit) ja Sámi Dáiddaguovddáža ovttasbargoprošeakta. 

– Vaikko leamaš korona, de ledje mis 20 dáiddačájáhusa olggobeale Kárášjoga. Earret eará Norske kunsforeninger ovttasbargguin, de ledje mis logi čájáhusa eará báikkiin Norggas. Oslos lei mis Hans Ragnar Mathisena dáiddačájáhus. Sáhttá lohkat ahte okta mu ulbmiliin lea leamaš earret eará čájehit sámi dáidaga Kárášjogas, de leamaš maid gaskkustit ja čájehit sámi dáidagiid eará báikkiin. Dan jáhkán mii leat nagodan, lohká Kristoffer Dolmen. 

20 DÁIDDAČÁJÁHUSA: Vaikko leamaš koronagáržžideamit, de lea SDG čájehan olu dáidagiid miehtá Norgga, muitala SDG direktevra Kristoffer Dolmen. GOVVA: Astrid Helander
20 DÁIDDAČÁJÁHUSA: Vaikko leamaš koronagáržžideamit, de lea SDG čájehan olu dáidagiid miehtá Norgga, muitala SDG direktevra Kristoffer Dolmen. GOVVA: Astrid Helander

Dolmen lohká ahte vaikko olusat váidaledje buot lea gitta korona-áigodagas, de ii lean buot gáržžiduvvon. Son muitala su mihttomearri leamaš dovddusin dahkat sámi dáidaga olggobealde Sámi. Lohká dán áigodagas lea sámi dáidda čájehuvvon sihke Finnmárkkus, Romssas ja máttás gitta Osloi. 

Oahppan hirbmat olu

Ávvir jearrá maid leat dat njealje jagi mearkkašan SDG direktevrii Kristoffer Dolmenii. Lohká vaikko son dovddai daid sámi govvadáiddáriid geat eanemus begge, ovdal go bođii Kárášjohkii, de lea oahppan olu duoji birra.

– Dáiddaduodjesuorggis lei olu mii munnje lei amas. Sáhttá lohkat mun lean duodjefága eanemusat oahppan go oahpásmuvvan nu go duodjeprofessoriin Gunvor Guttormain ja maiddái earáiguin. Lea hirbmat stuorra máhttu maid mun lean sin bokte oahppan. Lean fitnan Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja ieš oaidnán daid dáiddadujiid ja lean hirbmat giitevaš go lean oahppan nu olu dan birra. Dál beasan lohkat ahte mun máhtán, go mun lean dán barggu bokte oahppan dan birra. In leat gal duodjefága áššedovdi, muhto sáhtán lohkat mun lea oaidnán ja oahppan hirbmat olu, lohká Kristoffer Dolmen. 

Sámi dáidagis lea čuvges áigi

Kristoffer Dolmen lohká su mielas lea sámi dáidagis leamaš hirbmat buorre vuolggasadji viidásabbot máilbmái, go geahččá mii lea dáhpáhuvvan 2017 rájes dálážii. Lohká máilmmis lea stuorra beroštupmi ja ohcaleapmi sámi dáiddáriidda ja sámi dáidagii. 

– Dál beaggá Brita Marakatt-Labba eanemusat, muhto su bokte rahppo vejolašvuohta eará sámi dáiddáriidda maid olahit máilmmi beroštumi. Dan oinniimet Venezia biennalas 2022:s ahte nuorat buolva dáiddárat, maid  Máret Ánne Sara, Anders Sunna ja Pauliina Feodoroff ovddastit. Venezia biennala váldočájáhusas leigga Brita Marakatt-Labba ja Aage Gaup-rohki sámi ovddasteaddjin. Lei erenoamáš suohtas dan vásihit. Buot dát dáhpáhusat láhčet ođđa bálgá boahttevaš sámi dáiddáriidda, lohká Dolmen. 

Beroštupmi Norgga Nationálamuseas

SDG direktevrra Dolmena mielas lea suohtas oaidnit ahte Norgga Nationálamuseas lea maid beroštupmi sámi dáidagii.

– Dál lea gelddolaš oaidnit mo ja man olu sámi dáidagiid sii čájehit dan museas go rahpet ođđa museaviesu, lohká Dolmen.

Norgga Nationálamusea kuráhtor Randi Godø muitalii Ávvirii ahte sii leat oastán Inga Nordsletta Pedersena dáidaga go sis eai leat soađi ja dalá maŋŋá soađi áigodagas oktage sámi dáidda. Dolmen lasiha ahte lea hui erenoamáš go Inga N. Pedersen lea iežas nuorravuođa muittuid dáiddalaččat govven.

– Mus lea buorre jáhkku ahte sámi dáidda ain ovdána, ja SDG:i go korona lea meaddil. Mii  leat ráhkadan vuođu viidásat bargui. Koronaáigodagas juolludii ráđđehus olu ruđaid doarjun dihtii dáiddáriid ja dalle oste olu dáidagiid. 2023 guovvamánus čájeha SDG buot daid dáidagiid mat leat oston čoakkáldahkii, muitala son.

Bådåddjui fas

Kristoffer Dolmen muitala Nordlándda musea ossodat Bådådjo gávpotmusea lea virgádan kurahtorin prošeaktavirgái mii bistá 2022 čavčča rájes gitta 2024 lohppii go Bådåddjo lea válljejuvvon Eurohpá 2024 kulturoaivegávpogin.

–  Maŋimuš maid bargan SDG ovddas, lea muitalit Bådådjo biennale birra mii rahppo dalá maŋŋá geasi. Dánsa lea vuoruhuvvon ja dálááigge dáidda. Mii čájehat filbmainstallašuvnna mas Outi Pieski ja su nieiddat, dánsejeaddji jumežat Birit ja Katja Haarla, leat mielde. Heive bures oažžut dan oidnosii Bådådjos, lohká SDG direktevra Kristoffer Dolmen.

-Almmuhus-