Jus áiggut dollarusoniiguin ávvudit ođđabeairuohta, de fertet earret eará muitit ahte alkohola ii gula dakkár doibmii.
Norgga buollinsuodjalussearvi dieđiha preassadieđáhusa bokte muittuhusaid movt ja maid ferte jurddašit jus áigu ođđabeairuohta dollarusoniid cahkkehit. Sii čállet:
1. Ráhkkan ja bija dollarusoniid olggos čuovgadin. Bija daid dakkár báikái gosa mánát ja eará olbmot eai beasa. Muitte sihkkarastit daid vai eai deaivva viesuid ja olbmuid, ja muitte iskkat biekka.
2. Loga geavahančilgehusa áiggil. Ahkemearri gieđahallat dollarusoniid lea 18 jagi.
3. Sii geat leat birrasis fertejit muitit váruhit, eai ge ábut čuožžut beare lahka. Doppe ferte leat muhtin gii bearráigeahččá unnoraččaid. Muitte váruhit ahte unna dollarusonat, maid gieđas doallá, eai guoskka biktasiidda, ahkemearri gieđahallat daid lea 12 jagi.
4. Geahča ahte dollarusonat eai leat billahuvvan. Jus leat, de fertet doalvut daid ruovttoluotta gávpái.
5. Go bijat dollarusoniid báikái, várut ahte eai gopmán. Ferte leat njulges vuođđu, mii ii sáhte buollát
6. Geavat cahkkehansákki, daid gávnnat oastit doppe gos dollarusoniid gávnnat.
7. Čegŋe, cahkket ja mana. Ovttatmano go leat cáhkkehan dollarusona, de berret ámadaju jorgalit nuppe gulvui. Cokka čalbmelásiid mat suddjejit čalmmiid vai it bilit čalmmiid jus dollaruson lea billahuvvan.
8. Ale goassege čuoččot buollinrusona bajábeallái. Sáhttá bávkkehit ovdal go galgá.
9. Ale geahččal nuppes cahkkehit jus ii buollá ovttatmano. Dollarusonat, mat eai buollá vuosttaš geahččaleamis, galget čuožžut 30 minuvtta čázis ovdal go daid čorge. Ale goassege bálkes buollinrusoniid ruskkalihttái, doalvvo daid fas gávpái.
10. Alkohola ja dollarusonat eai gula oktii. Jus leat gárihuvvan, de it nagot árvvoštallat riekta, ja du reakšuvdnanávccat maid njidjet. Divtte muhtima, gii ii leat juhkan, cahkkehit ja bargat daid doaimmaid.
