-Almmuhus-
-Almmuhus-
VALÁŠTALLANLogát geardde go Saami Ski Race lágiduvvo: Unnán oasseváldit dieđihuvvon

Logát geardde go Saami Ski Race lágiduvvo: Unnán oasseváldit dieđihuvvon

-

-

 – Eai goasse ovdal leat ná unnán dieđihuvvon čuoigamii, muitala Saami Ski Race gilvojođiheaddji Marit Meløy. Son sávvá ain dieđihemiid ožžut. 

Lea logát geardde go riikkaidgaska­saš čuoigan Saami Ski Race (SSR) lágiduvvo Eanodaga ja Guovda­geainnu gaskkas lávvordaga, njukčamánu 30. beaivvi.

Maiddái dán jagi lea vuolgga Eanodagas ja moalla fas Guovdageainnus dan guhkimus gaskkas, ja dan lávejit ge molsut duos dás ain.

SSR lágideapmi lea Guovda­geainnu Falástallansearvvi ja Hetan Hukat ry ovttasbargu.

 

Máŋggabealat fálaldat

SSR:s lea mánáidluohkká, lášmmohallanluohkká ja gilvoluohkká.

Nu go juohke jagi, de besset oasse­váldit válljet čuiget go 90 kilomehtera, Eanodagas Guovdageidnui, 60 kilomehtera mas vuolgga lea Neahkkelis ja 30 kilomehtera oasseváldit vulget Sihčajávrri luodda­earus.

Dábálaččat lea moallabáiki Báktehárjji luhtte, muhto dán jagi lea Guovda­geainnu mánáid- ja nuoraidskuvlla luhtte. 

 

Unnán oasseváldit dieđihuvvon

SSR gilvojođiheaddji Marit Meløy muitala ahte dán jagi orrot unnit oasseváldit go goasse ovdal.
Guokte beaivvi ovdal čuoigamiid leat vuollelaš 200 čuoigi dieđihan.

Dat mearkkaša ahte leat sullii 100 unnit diimmá ja ovddit jagi ektui.

Meløy lohká ahte sáhttet leat máŋga siva dasa go leat unnán dieđiheamit. 

– Okta sivva sáhttá go lágiduvvojit eará čuoigamat maid seamma vahkkoloahpa ja maiddái maŋit vahkkoloahpa, ja dalle dieđus čuoigit šaddet vuoruhit gosa servet. 

Son lohká maid ahte go olles lágideapmi lágiduvvo eaktodáhtolaš vuimmiiguin ja lea maiddái friddjaáiggedoaibman oallugiidda, de dat maid sáhttá váikkuhit. 

– Go mii bargat dainna eaktodáhtolaččat, de dat mielddisbuktá ahte mii atnit friddjaáiggi dasa, ja dat sáhttá dagahit ahte mis eai leat nu ollu návccat earret eará márkanfievrredeapmái, mii livččii máilmmi dehálaš go juoidá galgá lágidit. 

 

Geasuha gal olgoriikalaččaid


Gilvojođiheaddji: Marit Meløy lea Saami Ski Race gilvojođiheaddji ja lohká ráhkkanemiin mannan bures. 
Govven: Marit Elin Kemi

Vaikko leat unnán oasseváldit dán jagi, de liikká geasuha SSR čuigiid maiddái olgoriikkas, nu go ovdamearkka dihte Tjekkias ja Sveitsas. 

– Máŋga jagi maŋŋálaga leat leamaš Stuora-Británnia čuoigit SSR:s, ja doppe han eai čuoigga várra nu ollu. Nu ahte dat gal lea veahá earenoamáš. Dat dieđus maid čájeha ahte mii olahit guhk­kelii, muitala Meløy.

 

Ruhtadoarjaga haga váttis

Meløy muitala ahte sii eai leat nákcen ruhtadoarjagiid ohcat, ja lohká ahte ruđalaš doarjagiin sáhtášii buoridit čuoigamiid. 

– Jus livččii eambbo ruhta, de mii nagodivččiimet vuos márkanfievrridit SSR ja lassin livččii dieđus somá beassat ovddidit ja stuorrudit čuoigamiid movt nu vai geasuhivččii eambbo čuigiid ja maiddái beakkán čuigiid.

 

Searvame logát geardde

Guovdageaidnulaš Johan Mathis J. Hætta (61 jagi) lea searvan SSR:i buot jagiid go lea lágiduvvon.

Maiddái dán jagi áigu čuoigat guhki­mus gaskka, nu lea ge logát geardde go searvá.

Ieš lohká ahte SSR čuoigan lea šaddan sutnje dehálažžan.

– SSR lea hui suohtas čuoigan, mun liikon čuoigat ja hárjehallat. Go lean oasálastán nu máŋgii, de šaddá mihttun searvat juohke jagi. 

Son lea ge dan guhkimus gaskka čuoigan ovcce geardde juo ja nu lea mihttu dán jagi maid. 

– Čuoigat 90 kilomehtera lea dat albma SSR, dat addá dan dovddu ahte lea juoga earenoamáš go čuoigá nie guhkes gaskka. Dán jagáš mihttu lea ollet mollii vuollel guđa diimmus. 


Searvame logát geardde: Johan Mathis J. Hætta lea searvan buot jagiid Saami Ski Racei ja áigu dál logát geardde searvat. Govas lea diibmá aiddo ollen mollii. 
Govven: Nils Johan Vars

 

Muitá vuosttaš jagi buoremusat

Hætta muitala ahte son lei vuosttaš jagi veahá balus go ii lean goasse ovdal čuoigan nie guhkás, ja dasa lassin lei vel hui buorre siivu. 

– Dalle lei máilmmi buorre ­siivu ja miehtebiegga vel. Mun ádjánin dalle dušše njeallje diimmu ja 45 minuhta, vaikko ledjen einnostan ádjánit mihá guhkit, lohká son ja bohkosa. 

Son lohká maid earenoamážin SSR čuoigama danne go ii dieđe goasse makkár dálki ja siivu lea, ja dat dagaha ollu. 

– Dálki ja buolaš sáhttá leat hástalussan, go dalle sáhttá galbmo­goahtit ja dat dieđus ii leat áibbas buorre.

 

Geahppaseabbo vuolgit Guovdageainnus

Hætta, gii lea juohke jagi searvan SSR:i, diehtá bures erohusa go vuolgga lea Guovdageainnus dan ektui go vuolgga lea Eanodagas. 

 – Das lea stuora erohus. Go čuoigá Guovda­geainnu guvlui, de leat hui ollu vuosteluohkát maid šaddá gizzut loahpageahčen čuoigama. Nu ahte mu mielas lea mihá geahppaseabbo čuoigat Guovdageainnus Suoma guvlui. 

 

 – «Jiehtanasluohkká» lea čuoigamiid šárbma

Go ii leat moallabáiki Báktehárjji luhtte, de mearkkaša ahte čuoigit eai galgga čuoigat «jiehtanas­luohká» bajás, mii manná Báktevárrái.

Hætta gal lohká ahte lea váivi go dat ii leat dán jagi. 

– Mu mielas gal lea váivi go dan bajás ii galgga čuoigat, maŋŋel go lea measta juo 90 kilomehtera čuoigan. Dat han lea olles šárbma dáinna SSR čuoigamiin. 

Son muitala ge ahte son láve jurddašit ovdalaš dan luohká ahte jus ii nagot čuoigat bajás, de son gal vaikko vázzá bajás dan luohká. 

– Ii dalle gal ábut šat vuollánit go nie lahka moala lea, gal de gal vaikko dohppe sabehiid gieđa vuollái ja vázzá bajás dan luohká, lohká son vel loahpas. 

 

-Almmuhus-