Line van Gemert – Olgeža vuosttaševttohas Gáiseguovllus

Válgabiire: Gáisi

Bellodat: Olgeš

Namma: Line van Gemert

Ahki: 44

Siviiladilli: Ovttasássi, 2 máná ja 3 skeaŋkamáná

Eatnigiella/giella: Dárogiella

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Olgoáibmoeallin, givrodathárjehallan ja politihkka.

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Šaddat eadnin. Lihkostuvvat prošeavttaiguin. Illudahttit bearraša ja eará olbmuid.

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Logan krimgirjjiid, viegan, sihkkelasttán dahje váccán Lyngsalpeniin.

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Mu stuorámus ovdagovva gal lea mu áhkku. Liekkus ja buorre olmmoš gii lei álo dás iežas áhkkubiidda.

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Barggan luođubargin. Barggan iešguđet bargguid priváhta ealáhuseallin- ja kommunála sektoriin. Barggan earet eará prošeavttaiguin, doaluiguin, kultuvrrain, olgoáibmoeallimin ja ohcamiiguin. Barggan maid muhtomin oahpaheaddjin mánáid- ja nuoraidskuvllas. Mus lea skohterfitnodat Ivgumuotkkis gos sihke vuovddán ja divuhan skohteriid, fanasmotovrraid ja láigohan biillaid. Mun lean maid stivrrajođiheaddji ovtta ođđa vásáhus- ja mátkkeealáhusfitnodagas ja lean maid geahččaleame álggahit ođđa kafea/láibbohaga Ivgui. Dasa lassin lean mun várresátnejođiheaddji Ivgus. Mus lea pedagoga oahppu.

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Lean Ivgu suohkanstivrras ja ovddastan Olgeža. Lean ovdal jođihan Olgeža nuoraidbellodaga. In leat ovdal leamašan sámediggeáirrasin, muhte illudan álgit bargat sámi áššiiguin.

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Sámegillii. Sihke seailluhit ja ovddidit sámegiela, ja maiddai ođasmahttit giellaoahpahusa. Mu mielas lea dehálaš ahte buot sápmelaččain galgá leat riekti oahppat sámegiela, gos dál orošedje ja man boarrásat ležžet. Geahpedit boraspiriid mat váikkuhit guohtunealáhusaide. Buoridit báikkálašdemokratiija ja Sámedikki ovttasbarggu ja áddejumi daid gaskkas. Nannet Sámedikki stáhtadoarjjaortnega, oažžut jođánat áššemeannudeami ja heivehit sámi mátkkeealáhusa vai bargosajit seilot ja lassánit.

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Sámedikki stuorámus hástalus lea ovddidit ja nannet sámegiela ođđa čovdosiid ja oahpahusaid bokte. Okta stuorra hástalus maid Sámediggi ferte čoavdit lea ovttasbargu ja ovttaseallin ásahuvvon ja ođđa ealáhusaid gaskkas. 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Mineráladoaibma lea áibbas dárbbašlaš muhtin guovlluin. Guovlluin gos lea juo ealáhus, ii galgga mineráladoaibma hehttet dahje áktánasat heađuštit ja váikkuhit ásahuvvon ealáhusaide.

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Mu mielas lea dehálaš buvttadit kvalitehtabiepmu. Ealáhus ferte optimaliseret doalu, ja boazolohku ja guohtuneatnamat fertejit oktiiheivehuvvot, ja ealáhus ferte šaddat eambbo gánnáhahttin. Dáppe davvin fitnet eanet ja eanet guossit. Dás sáhtášii boazodoallu diinet jus álget ovttasbargat mátkeealáhusaiguin dahje ieža ráhkadit ođđa gálvvuid maid vuvdet gussiide. Ferte iskat movt divatpolitihkka doaibma, ja maid dás sáhttá buoridit.

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain? 

– Návetdoallu ferte šaddat eambbo geasuheaddjin nuoraide, ja ferte šaddat álkit nuoraide váldit badjelasaset návetdoalu. Ruhtadoarjja nuoraide geat álget návetdoaluin berre ain bissut, dasa lassin berrešedje álggahuvvot mentor- dahje rávvenfálaldagat sidjiide geat dan dárbbašit dahje geat oainnášedje ávkki das.

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Joatkit sihkkarastit dustehagaid vuoi mearra- ja vuotnaguolásteaddjit besset buktit guliid dustehagaide. Viidásit ferte Sámediggi ásahit doarjjaortnegiid fanasoastimiidda. Galggašii iskat movt mearradoalloealáhusa ja dábálaš oagguma sáhttá heivehit nu ahte eai hehtte nubbi nuppi.

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– “Okta buolva nagoda akto massit giela, muhte máŋga buolvva dárbbašuvvojit jus dán gálga vuoitit ruovttoluotta”. Dán mii šaddat duođalaččat váldit. Giella lea dehálaš kultur- ja identitehtaguoddi ja buohkat geain lea sámi duogáš galggašdje beassat oahppat giela jus háliidit. Danne lea dehálaš vuoruhit ráhkadit sámegiel oahpponeavvuid.

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Ceavzilis ovdáneapmi guolástusas ja mearradoalloealáhusas. Ásahit gánnáhahtti bargosajiid ovttasráđiid dálá ealáhusaiguin, ođđafuomášeamit leat dehálačča, ovdánahttit mátkkeealáhusa ja ráhkadit ođđa gálvvuid ovttasráđiid.

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Čuvgehusdoaimmahusa foanda ja sin hálddašeapmi eatnamiin mat ovdal gulle girkui. Foanda oamasta stuorra guovlluid máŋgga suohkanis. Foanda ii háliit vuovdit eatnamiid ealáhusaide, dahje juo gáibidit nu alla hattiid ahte ealáhusat eai nagot oastit eatnamiid. Priváhta ealáhusaktevrrat bártidit go háliidit guhkidit láigoáiggi eatnamiin maid foanda eaiggáda. Ná bisána ovdáneapmi ja nu šaddá váttis plánet boahtteáiggi. Aktevrrat eai dieđe man divrrasin láigu šaddá, ja nu šaddá váttis joatkit fitnodagain. Dasa lassin foanda addá hui unnán ruđaid norgga girkuide. Suohkanat váldet ovddasvástádusa máksit girkohuksemiid ja girkogárddiid fuolaheami ovddas. Dasto foanda ii doalat iežas ulbmila, veahkehit Norgga Girku. Mun sávan eiseválddit heaittihit foandda, vuoi suohkanat besset ieža hálddašit eatnamiid.