-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATLihkostuvvon máhcahit julevsámegiela mánáid gaskkas

Lihkostuvvon máhcahit julevsámegiela mánáid gaskkas

-

-

Julevsámi giellaprošeavttas leat lihkostuvvan oažžut mánáid geat ovdalaččas dárustedje gaskaneaset, hupmat julevsámegiela gaskaneaset.

Árktalaš eamiálbmot oahpahuskonferánssas logaldalaiga julevsápmelaš guovttos Inga Lill Sigga Mikkelsen ja Ingrid Kintel iežaska prošeavtta birra maid leat álggahan jagi 2012 Árran giellaguovddážis. Prošeavttas leat gávnnahan vugiid movt ásahit ja bisuhit julevsámegiela mánáid gaskkas, ja sii lihkostuvvan go mánát geat álggos ledje mielde sámástit dál gaskaneaset.

 

Olbmot geainna sámásta

Soai muitaleaba vuolgga lei go oinniiga ahte lea dárbu ahte Julevsámegielagiidda.

–  Divttasvuonas leat dáruiduhttima geažil l olusat mássan giela ja jus sin mánát galget šaddat sámegielagat, de ferte láhčit dili dasa. Skuvla ja mánáidgárdi ii leat nu bures lihkostuvvo dainna, ja moai oinniime ahte moai háliidetne bisuhit giela ja sámegiella galgá gullot, ja boahtteáiggis gávdnojit olbmot geainna moai besse sámástit, lohká Sigga Mikkelsen.

 

Ovddasvástádusa váldit

Soai leigga goappešagat aitto geargan pedagoga oahpuin, ja sudnos lei hui ollu ođđa fápmu ja hállu bargat giela ovddas.

– Olmmoš nu fuolastuvvá go oaidná ahte ii lihkostuvvo dainna giellabargguin. Sámegiella lea nu dehálaš nuoraide, ja moai fertiime váldit ovddasvástádusa go háliidit ahte sámegiella galgá gullot, lohkába soai.

 

Áidna gáibádus sámástit

Nu soai álggaheigga rádnástallama, dahje olbmástallan, gos juohke vahkku deaivvadeigga mánáiguin okte vahkkus stoahkat ja bargat somás aktivitehtaid ja leahkit fárrolaga. Áidna gáibádus mánáide lei hupmat sámegiela gaskaneaset.

– Rádnástallamis ráhkaduvvo okta sadji gos lea lohpi hupmat sámegiela, gosa sáhttá váldit rávisolbmo dahje eará máná mielde jus áigu dadjat juoidá sámegillii. Jus lei nu ahte mánná ii muitán ovtta sáni, de lei lohpi dadjat dan dárogillii, ja de soai dajaiga sáni sámegilli. Ulbmil lea ahte ii gieldit mánáid, muhto baicca addit dovddu ahte sii hálddašit sámegiela ja seammás addit ipmárdusa ahte sámegiella lea dehálaš, lohkába soai.

 

Hástaleaba earáid

Sigga Mikkelsen ja Kintel leaba ožžon ollu máhcaheami ahte lea positiiva olles giellabirrasii ja servvodahkii, go leaba ožžon johtui prošeavtta ja lihkostuvvon dainna.

Mii gal hástalit earáid, nugo mánáidgárddiid ja skuvllaid geahččalit gávdnat vugiid ja metodaid mat doibmet ja heivejit jorgalahttit giela mánáid gaskkas. Min vuogit dáidet heivet buoremusat guovlluin gos sámegielagat leat unnitlogus, lohká Kintel.

 

-Almmuhus-