Riikkaidgaskasaš Liet International Eurohpá unnitlogugielaid lávlungilvvu gulahallanolmmoš muitala sii leat dál geahčadeame vejolašvuođaid lágidit gilvvu Sámis dán jagi, ja galget Guovdageainnus fitnat boahtte vahkku.
Riikkaidgaskasaš Liet International Eurohpá unnitlogugielaid lávlungilvvu gulahallanolmmoš muitala sii leat dál geahčadeame vejolašvuođaid lágidit gilvvu Sámis dán jagi, ja galget Guovdageainnus fitnat boahtte vahkku.
Liet gilvvu gulahallanolmmoš Tjallien Kalsbeek muitala sii galget juo boahtte vahkku Guovdageidnui deaivvadit Sámi Musihkkafestiválain digaštallat vejolašvuođaid sáhttet go sii váldit badjelasaset lágideami.
– Diibmá ii lágiduvvon Liet, ja mii mearrideimmet ahte galgá lágiduvvot juohke nuppi jagi. Nu ahte dán jagi, ja jus manná movt mii leat jurddašan, de lágiduvvo dat Guovdageainnus, muitala Kalsbeek.
Gávdnat ruhtadeddjiid
Kalsbeek muitala Liet lágideaddjis gáibiduvvo ahte sáhttet váldit oasseváldiid vuostá miehtá Eurohpá,ordnet orrunsajiid sidjiide, ferte lávdi ja rusttegat ortnegis ja muđui vejolašvuohta lágidit gilvvu.
– Deháleamos lea ahte sii nagodit ruđalaččat lágidit gilvvu. Nu movt leat jurddašan, de galgá Sámi musihkkafestivála gávdnat ruhtadeddjiid, danne go sis leat Sámi guovllus oktavuođat. Dat sáhttet leat nu movt suohkan, fylka, Sámediggi ja earát, lohká Kalsbeek.
Dárbu báikkálaš doarjagii
Lietis lea váldokantuvra Nederlánddas ja Kalsbeek muitala lea váttis organiseret gilvvu eará riikkain.
– Nederlánddas leat vuolidan kulturdoaluide ruhtademiid, ja danne leat sorjavaččat ahte báikkit gos lágidit gilvvuid, doppe lea báikkálaš ruhtadeapmi, muhto Liet galgá veahkkin, lohká son.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Vejolaš oažžut doarjaga
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen, gii lea kulturáššiid ovddasvástideaddji politihkar, lohká Sámedikkis lea vejolaš ohcat ja oažžut doarjaga.
– Mis lea ohcanortnet mas sáhttá kulturruđaid ohcat, ja jáhkán dát Liet gilvvut mannet dan poastta vuollái go das lea Sápmi ja sámegiella oassálastán buot háviid mielde, ja maiddái lea bures dahkan ja máŋgii vuoitán. Jus muittán riekta, de lea vejolaš ohcat 150 000 ruvnno rádjái doarjaga dan poasttas, lohká son.
Olsen lea hui positiiva go gilvu plánejuvvo fas Sápmái.
– Eat hálit manahit
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara lea hirbmat rámis go suohkanii galgá dákkár internašunála gilvu boahtit.
– Dat lea illusáhka ja dán eat hálit manahit. Mis lea dáhttu doarjut ruđalaččat, ja dán eat hilggo, muhto mii fertet álggos oaidnit ohcamuša makkar ruhtasupmis lea sáhka, ja lea go mis várri dasa, lohká Vasara.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Gudni ovddastit Sámi
Liet gilvui oassálastet unnitlogugielat miehtá Eurohpá, ja Sámi ovddasteaddji gilvvus lea álo Sámi Grand Prix vuoiti. Dán jagáš SGP vuoiti Ella Marie Hætta Isaksen leage kvalifiserejuvvon gilvui, muhto ii loga dađi bahábut gullan gilvvu birra goassige.
– Lea imaš go in leat gullan gilvvu birra, muhto livččii goitge gudni ovddastit Sámi gilvvus. Lea váttis lohkat nu ollu dan birra go dađi bahábut in leat gullan dan birra ovdal.
Ávvir ii leat lihkostuvvan oažžut ságaide Sámi musihkkafestivála ovddasteddjiid.