Maiddái Sámis leat boahtán reakšuvnnat njuovadangovaide maid Granstubben mánáidgárdi lea juohkán Facebookas, muhtimiid mielas eai lean dat nu vuohkkasat, earát ges lohket čaibmat.
Henrik Gaup muitala iežas maid healkkehan álggos go oinnii govaid maid Granstubben mánáidgárdi jugii Facebookas.
Son muitala ahte sin gárddi luhtte lávejit maid fitnat mánáidgárddit, muhto sii eai láve gal buot čájehit.
– Mii lávet leat veahá várrogasat das maid čájehit. Láven jurddašit ahte ii leat dárbu oaidnit eanemus vara goit, lohká son.
– Eai buohkat soaitte gierdat
Gaup lea Ivgulágu orohaga boazodoalli ja jođiha maiddái Sámi fierpmádaga Romssas, man oktavuođas son diehtá maid veahá mo mánáidgárddit dahket dákkár mátkkiin.
– Mun láven smiehttat ahte eai buot mánát, dahje váhnemat, gierdda seamma olu, ii ge de leat dárbu bágget sin oaidnit dákkáriid, lohká son.
15 máná Granstubben mánáidgárddis besse ovtta olles beaivvi leat mielde go Shæhkere sijte, Davvi-Trønelágas, lei bidjan ealu gárdái, ja maid njuvve gávpebohccuid, ja maŋŋil jugii mánáidgárdi govaid Facebookas.
Govain oidnojit earret eará olu varra, gorudat, duoljit ja váimmut. Olusat leat reageren govaide.
– Mu mielas lei govain measta ilá olu varra, oaivvilda Gaup.
– Erohus árbevirolaš njuovvamis ja njuovahagas
Njuovadeapmi, man mánáidgárdi čuovui, ii lean árbevirolaš njuovvan, muhto baicce industrialiserejuvvon njuovahatnjuovvan.
– Juo, diet ii lean árbevirolaš, ii nie olu varra gal láve go mii njuovadat, lohká boazodoalli.
Son lohká ahte lea erohus árbevirolaš njuovvamis ja njuovahaga njuovvamis.
– Seamma go lea erohus das mo guollefabrihkas dahket ja mo árbevirolaččat čolle guliid, čilge son.
– Vaikke mun lean jo eallilan olmmoš, de vásihan ahte láve leat juoga mii čugge váibmui go finan njuovahagas. Ii mus láve leat buorre dovdu go doppe boađán. Dat soaitá gal boahtit das maid go mus leat olu dovddut čadnon bohccuide, čilge Gaup, ja geavaha dan ovdamearkan dasa go olggobeale olbmot sáhttet reageret njuovvangovaide.
– Ii leat beaivválaš
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi jođiheaddji Ellinor Marita Jåma logai ikte earret eará ahte njuovvan lea beaivválaš oassi boazodoalus.
Dasa ii leat Gaup áibbas ovttaoaivilis.
– Eat mii goit njuova beaivválaččat, ii dat leat goit eambbo go moatte geardde jagis. Ja muhtin diŋggaid oažžu diktit orrut, vaikke man beaivválaččat dal ležžet, oaivvilda son.
Boazodoalli oaivvilda oainnat ahte boazodoalus leat eará diŋggat maid, maid ii dárbbaš čájehit miehtá.
– Ovdamearkka dihte jus čearpmahat váibet jođidettiin, ii daid leat dárbu čájehit. Jámma leat dakkár diŋggat boazodoalus mat sáhttet dáhpáhuvvat dáhpedorbmis, mat leat dábálaččat, muhto maid ii dárbbaš čájehit.
– Muhto ii got leat buorre jus boazodoalus lea rabasvuohta?
– Boazodoalus galgá gáibidit dan seamma rabasvuođa go eará ealáhusain ge, doppe leat olu diŋggat maid eará ealáhusat eai čájet, oaivvilda Gaup.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Šearbmagovva
– Čaibmen
Láttošluohká mánáidgárdi, Kárášjogas, láve maid mánáiguin fitnat gárddiid luhtte gos mánát besset earret eará oaidnit njuovademiid.
Mánáidgárddi pedagogalaš jođiheaddji, Tom Christian Balto, muitala iežas veaháš čaibman go oinnii kommentáraid maid govat ožžo.
– Lei hui ártet lohkat kommentáraid, go muhtimiin ledje hui garra kommentárat dan ektui makkárin mánát sáhttet šaddat go dákkáriid oidnet. Mun ribahin veaháš čaibmat, lohká son.
– Buorre go dihtet gos borramuš boahtá
Balto muitala iežaset lávet mánáiguin fitnat gárddiid luhtte.
– Doppe besset mánát oaidnit buot, maiddái go goddet bohcco ja go vara váldit. Mánáid mielas láve dat orrut hui gelddolaš, lohká son.
Son dattetge ii loga iežaset mánáidgárddi ge gal oaidnán mo njuovahagat njuvvet.
– Eat leat gal čuvvon go nie hui olu de njuvvet, muhto árbevirolaš njuovvama, čilge son.
– Mu mielaš orru njuovvan hui dábálaš, ja mu mielas lea buorre go mánát dihtet gos borramuš boahtá, ja dan ii viečča dušše borramušbuvddas, lohká pedagogalaš jođiheaddji.
