-Almmuhus-
OĐĐASAT– Lea jo čielga gáibádus mánáidsuodjalussii

– Lea jo čielga gáibádus mánáidsuodjalussii

-

-

Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta bealis eai leat gal nu mielas ásahit sierra njuolggadusaid dahje bagadusaid das mo mánáidsuodjalusat galget vuhtiiváldit sámemánáid dárbbuid.

– Mii diehtit ahte lea hástalus gávdnat doarvái biebmoruovttuid ja diehtit ahte lea hástalus go guoská minoritehtaide. Vuosttaš vuoruheapmi lea gávdnat biebmoruovttu muhto sámi mánáid dárbbut galget vuhtii váldot ja leat máŋga doaibmabiju maid sáhttá geavahit jus mánát eai beasa sámi biebmoruktui, nu mo earret eará sámi guossástallanruovttut ja nu ain, lohká Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta stádačálli Kai-Morten Terning Ávvirii.

Dákkár doaibmabijut maid stáhtačálli namuha, leat gielddaid hálddus. Gielddaid mánáidsuodjalusat dat galget čuovvolit sámemánáid dárbbuid ja bidjat dákkár doaibmabijuid johtui, jus oidnet dárbbu.

Dáid dáfus eai gávdno čielga njuolggadusat dahje bagadusat. Sámedikkeráđđi Henrik Olsen lea okta dain guhte váillaha dákkáriid.

 

Eai leat mielas

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas datte eai leat gal nu mielas dákkár njuolggadusaid ásahit.

– Mu mielas leat jo dál čielga gáibádusat mánáidsuodjalussii sámemánáid dáfus. Jus šaddet menddo čielga njuolggadusat dahje bagadusat, de dat sáhttá ráddjet mánáidsuodjalusa árvvoštallanvejolašvuođaid. Mánáidsuodjalusas ferte leat vejolašvuohta árvvoštallat mánáid individuala dárbbuid, lohká Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta stádačálli Kai-Morten Terning.

– Mis ferte jáhkku dasa ahte gielddaid mánáidsuodjalusat dahket rivttes árvvoštallamiid mánáid buoremusa hárrái. Mánáidsuodjalussii ainjuo dávjá livččii buoremus gávdnat sámi biebmoruovttu sámemánnái, muhto dat ii lihkostuva álot go leat iešguđet dárbbut maid ferte vuhtiiváldit, lohká Terning.

 

Loga maid: – Balan máná dáruiduvvat biebmoruovttus

Loga maid: – Eai gávdno logut

 

– Váldit duođas

Ikte čálii Ávvir Markus Søderholma birra guhte oaivvilda iežas dáruiduvvon go lea bajásšaddan dážabirrasis.

– Mii dahkat buot maid sáhttit vai eat dáruiduhte sámemánáid, dan oktavuođas ohcalat eanet sámi biebmoruovttuid, eanet guovddážis atnit fuolkebiebmoruovttuid go dat boahtá buorrin minoritehtamánáide giela ja kultuvrra dáfus. Mii váldit dán duođas, lohká Mánáid ja dásseárvodepartemeantta stádačálli Kai-Morten Terning.

 

Almmuhan rabas dutkanprošeavtta

Dutki Astri Dankertsen logai seamma áššis ahte dákkár dáhpáhusaid sáhttá gohčodit dáruiduhttimin, vaikke dat ii soaitte oaivvilduvvon nie eiseválddiid bealis.

Terning muitala Bufdir (Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta) ođđajagimánus almmuhan rabas dutkanprošeavtta minoritehtabiebmománáid birra, masa gullet maiddái sámemánát.

– Mu mielas galgat váldit duođas dan maid dát dutki lohká. Danne leat ge bidjan johtui dán dutkama. Ii leat eisege ulbmil dáruiduhttit mánáid, ja lea buorre go dutki maid lohká ahte dat ii soaitte leat ulbmil.

 

Loga maid: – Dat dáruiduhtte mu

Loga maid: Gáibida čielga njuolggadusaid

 

Eai logat čearddaid

Dutkanprošeakta minoritehtabiebmománáid birra

Dutkanprošeakta lea čuovvoleapmi ovtta NOU 2012:5 Buorebut suddjet mánáid ovdáneami ávžžuhemiin. Doppe ávžžuhuvvui ahte galgá dutkojuvvot eanet minoritehtamánáid birra geat leat mánáidsuodjalusa hálddus.

 

Prošeakta galgá erenoamážit atnit fuolke- dahje lagasbirasbiebmoruovttuid guovddážis ja bohtosat galget geavahuvvot mánáidsuodjalussuorggi kvalitehtaovdáneamis ja gealboloktemis, ja buoridit statistihkkavuođu minoritehtamánáid birra mat leat biebmoruovttuin. 

 

Prošeavttas galgá leat referánsajoavku mas leat ovddasteaddjit relevánta organisašuvnnain, earret eará sisafárrejeaddji birrasiin. Dasa lassin galget biebmománát, biebmováhnemat, váhnemat ja áššemeannudeaddjit mánáidsuodjalusbálvalusain leat joavkkus.

 

Gáldu: Bufdir

Norgga eiseválddit eai logat olbmuid čearddalaš gullevašvuođa mielde. Danne leat unnán dieđut das man olu álgoálbmotmánát ja našunála minoritehtamánát leat mánáidsuodjalusbálvalusaid hálddus dál, dahje mo sin kultuvra ja giella vuhtiiváldo biebmoruovttus.

– Ođđa dutkanprošeakta boahtá eanet geahčadit dáid beliid. Mii eat hálit álgit etnalaš registreremiiguin, muhto háliidat eanet dieđuid dáid birra.

– Mánáidsuodjalus lea gielddalaš fálaldat, ja mánáin lea sierravuoigatvuohta bajásšaddat iežaset kultuvrras. Lea dehálaš ahte mánáidsuodjalus berošta mánás, ja nu guhká go lea vejolaš de galgá mánáidsuodjalus heivehit dili nu ahte mánná beassá iežas kultuvrras bajásšaddat.

 

Ávžžuha sámebearrašiid álgit biebmoruoktun

Terning dattege dáhttu álbmoga geahččat dán ášši maiddái viidábut.

– Muhto mun ávžžuhan maid dán áššis smiehtastit veahá viidábut. Jus sámebearrašat sáhttet oaidnit ahte «ojá, dál lea hástalus gávdnat doarvái sámi biebmoruovttuid» ja de ieža fállat maid leat biebmoruoktun.

– Lea leamaš digaštallan dán birra maiddái eará minoritehtaid gaskkas, ahte mo sáhttá čoavdit dili. Mii fertet rekrutteret eanet biebmoruovttuid minoritehtaid gaskkas. Lea dehálaš ahte rekrutterejuvvojit biebmoruovttut mat speadjalastet álbmoga, lohká Terning.

 

Bufetat Davvi regiovnna direktevra Pål Christian Bergstrøm lea árat muitalan Ávvirii ahte sis leat eanet rabas sámi biebmoruovttut go maid mánáidsuodjalusat ohcet. Ávvir fuomášuhttá stáhtačálli dán birra, dasa vástida:

– Lea álot nu ahte mánáidsuodjalus ferte veardidit heiveba go mánná ja bearaš oktii. Máná buoremus galgá álot leat guovddážis, ja jus biebmoruoktu ii nagot deavdit máná dárbbuid de eai sáhte daid bidjat oktii. Mađi eanet sámi biebmoruovttuid mii oažžut, dađi buoret vejolašvuohta lea gávdnat ruovttuid mat heivejit mánáide.

-Almmuhus-