-Almmuhus-
KULTUVRALea go sámi giellaláhka vuoiggalaš?

Lea go sámi giellaláhka vuoiggalaš?

-

-

– Dálá politihka ii sáhte čuoččuhit ahte nanne ja ovddida giellavuoigatvuođaid buot sápmelaččaide seamma ládje go norgalaččaide muđui, čállá Nathan Albury.

Nathan Albury, Oslo Universitehta giellapolitihka PhD stipendiáhtta, lea čállán kronihka Dagblad aviisii sámi giellapolitihka birra čakčamánu 5. beaivvi:

 

Norggas lea sevdnjes historjá iežas álgoálbmoga ektui. Norgga kultuvra, lágat ja njuolggadusat coggojuvvojedje sápmelaččaide ja kvenaide, ja čuovvovaš politihkka áittii giela ja kultuvrra seailluheami. Jus Norgga álgoálbmot áigo leat oasálažžan Norgga servvodagas, de fertejedje ieža dáruiduhttit iežaset.

 

Lihkus čuožžilii internašunála rievdadus gáttuin máilmmi álgoálbmogiidda, maiddái Norggas. Rievdadus politihkas buvttii ođđa vuogádagaid giellavuoigatvuođaide nu ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii ja geavahit giela. Ráđđehus válddii liántta ja sázastii guovllu mii galggai gullat sápmelaččaide Norggas. Giellarievttit galge gullat daidda guovlluide.

 

Mun ceggen jearaldaga lea go dát vuogádat vuoiggalaš buot sápmelaččaide. Jus iská lagabut sámi giellapolitihka ja lágaid, de čájehuvvo ain ahte lea ágga vuorjašuvvat.

 

Lea paradoksa. Dan dihte go sápmelaččat besse mielde Norgga stádii, de leat buot sámit dál Norgga stádaássit, ja buot sámiid vurdet searvat Norgga servodahkii. De lea lunddolaš ahte sámit čuvvot seamma vuogádagaid go Norgga ekonomiija ja bargoveahka. Dat stuorámus ekonomalaš vejolašvuođat, nu go oljoindustriijas, finánsasektovrras ja máhttoekonomiijas, leat eanaš stuorát gávpogiin mat eai gula sámi hálddašanguvlui gos sámiin eai leat ollislaččat giellavuoigatvuođat.

 

Seammás it sáhte gáibidit daid seamma vuoigatvuođaid jus leat sámegielat ja leat alla áigumušat Norgga servvodagas. Jus háliidat ollislaš sámegiel vuoigatvuođaid, de fertet orrut sámegiela hálddašanguovllus, vaikko du bargoháliidusat leat eará báikkiin. Jus áiggut iežat oahpu dihte orrut olggobealde sámi giellaguovlluid, de eai sáhte du mánát nu sihkkarit oažžut oahpahusa sámegillii. Dát lea ášši man sámit olggobealde hálddašanguovllu šaddet oaffaruššat.

 

Lea jo heittot sidjiide geat šaddet guođđit hálddašanguovllu urbána guovlluide, muhto eat sáhte vajáldahttit sámi buolvvaid geat bajásšaddet gávpogiin. Sidjiide addo unnit vejolašvuohta oahpásmuvvat iežaset eamiálbmotgillii.

 

Lea go Norga duhtavaš dáinna ortnegiin? Mus ii leat vástádus. Jáhkán aŋkke ahte ferte geahččat kritihkalaččat, go dálá politihka ii sáhte dadjat ahte nanne ja ovddida sámi giellarivttiid buot sápmelaččaide seamma dásis go dárogielagiidda Norggas.

 

(Sámegillii: Ávvir)

-Almmuhus-