Suoma meahciráđđehus ja Suoma beale Sámediggi lágidit gullandilálašvuođa gos sápmelaččat besset cealkit sin oaiviliid álbmotmeahci birra Bállás-Ylläsduoddara guovllus.
Meahciráđđehus lea vuođđudan plána mot galget bargat dikšundihte álbmotmeahci luonddu ja kulturárbbi suodjaleami, boazodoalu boahttevaš jagiid. Mihttomearrin prošeavttas lea doarjut sámekultuvrra ja sámiid rivttiid vuhtii váldima Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci dikšun- ja geavahanplána.
Jiena gullot
Suoma beale Sámedikki sátnejođiheaddji Tuomas Aslak Juuso dadjá čoahkkima dehálažžan.
– Lea dehálaš gullat guovllu sápmelaččaid Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci dikšun- ja geavahanplána beaivvádahttinbarggus ja oažžut sin jiena gullosii, dadjá Juuso preassadieđáhusa bakte.
Oktiiheiveheapmi
Álbmotmeahccehoavda Pekka Sulkava cealká maiddái ahte dikšun- ja geavahanplánema vugiiguin dáhpáhuvvan oktiiheiveheapmi lea okta vuohki ollašuhttit Meahciráđđehusa geatnegasvuođa dorvvastit sámekultuvrra hárjeheami eavttuid.
Árbevirolaš ealáhusat
Sámekultuvrii gullet earret eará sámiid árbevirolaš ealáhusat, dego boazodoallu, guollebivdu, murjen ja meahccebivdu. ON:a siviilarivttiid ja politihkalaš rivttiid guoskevašsoahpamuša 27. artihkal dorvvasta unnitloguálbmoga beassat iežas kultuvrra eallit.
– Sámekultuvra gáibida ahte eará geavaheaddjit ja mearrádusdahkkit váldet mearrádusaid ja ávkkástallet luonddu ja álbmotmeahci vai sámekultuvrra ja árbevirolaš ealáhusat eai váikkuhuvvo, čállá Suoma beale Sámediggi neahttasiiddus.
