Buot Sámedikkit oassálaste Venetsia dáiddabiennális. Suoma Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso dadjá lea dehálaš doarjut sámi dáiddáriid.
Dáiddabiennála álbmotlaš paviljongas leat vuosttas háve dušše sámedáiddárat, ja sápmelaččat leat vuosttas háve ovddastuvvon álbmogin.
Suoma Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso illuda go sámedáidda lea ná bures ovddastuvvon Venetsia dáiddabieinnális.
– Illudan go beasan oassálastit biennálii ovttas eará Sámedikkiid ovddasteaddjiiguin. Lea dehálaš doarjut sámedáiddáriid ja geahččalit veahkehit sin máilmmi dáiddaarenaide, lohká Juuso preassadieđáhusa bokte.
Juuso ja Suoma kulturlávdegotti ságajođiheaddji Pirita Näkkäläjärvi searvaba rahpandoaluide ovttas Norgga ja Ruoŧa Sámedikkiid ovddasteaddjiiguin.
Guldalit dáiddáriid
Suoma Sámedikki kulturlávdegotti ságajođiheaddji Pirita Näkkäläjärvi, Čiskke-Ánne-Máreha Bireha mielas lea dehálaš, ahte servodat guldala dáiddáriid.
– Dáiddárat máhttet ja dustet jearrat gažaldagaid ja buktit ovdan geahččanguovlluid, mat muđui eai vealttakeahttá boađe oidnosii. Venetsia biennálas sámedáiddárat čalmmustahttet olles máilbmái čoavdemeahttun gažaldagaid sámiid eananrivttiin, Näkkäläjärvi dadjá.
Sámi dáiddárat
Venetsia dáiddabiennális lea juohke nuppi jagi lágiduvvon modearnadáidaga riikkaidgaskasaš stuorračájáhus. Biennálii čohkiida eanaš čájáhusain paviljongain, maid stáhtat leat jagiid mielde lágidan. Vuosttas Venetsia dáiddabiennáli ordnejuvvui jagi 1895.
Sámedáiddárat Pauliina Feodoroff, Máret Ánne Sara ja Anders Sunna rievdadit Venetsia 59. dáiddabiennála Davviriikalaš paviljonga Sámi paviljongan. Nuppástus Sámi paviljongan ávvuda sápmelaš eamiálbmoga dáidaga ja suverenitehta.
