Lávuin ohppet rehkenastit

Guovdageainnu nuoraidskuvlla ovccát luohká oahppit leat dán vahkku leamaš meahcceskuvllas Stuorajávregáttis. Doppe sii galget oahppat árbevirolaš lávu birra, muhto ii duššo árbevirolaš máhtu.

Lávvu guovddážis

Guovdageainnu nuoraidskuvllas leat luondduskuvllat buot luohkáin ja ovccát luohká oahppit galget meahcceskuvllas leahkit. Nuoraidskuvlla rektor Ellen J. Sara Eira muitala ahte dál galgá meahcceskuvllas lávvu guovddážis, ja oahppit galget olu beliid oahppat.

Nuoraidskuvllas lea ovttasbargu Romssa universitehtain leamaš jo máŋga jagi, ja dál lea viiddiduvvon nu ahte vel Norgga teknihkalaš ja luonddudieđa universitehta ja Málatvuomi sámi skuvla mielde.

– Dál lea prošeakta mas lea lávvu guovddážis, ja vuođđun dasa lea matematihkka ja rehkenastin. Rehkenastin oainnat ii dárbbaš leahkit matematihkka.

 Oahppit leat ceggen ja loavdán lávu, ja namahusaid oahppan. Dainna álgit ja čilget eambbo dan birra ja lávu doaimma ja historjjá. Lávus leat olu bealit maid sáhttá oahppat, ja buktá ovdamearkan ahte lávus leat dihto sajit gokko guhte ge galgá čohkkát, mot galgá durget ja movt murret.

Rehkenastet lávuin

Sara Eira muitala ahte sis lea jurdda fievrridit viidáseappot dán prošeavtta, ja váikko fállat eará skuvllaide.

– Dát sáhttá eará skuvllaide maid ávkin, vai sii sáhttet maid bargat sullii seamma.

Rektor muitala maid ahte prošeakta galgá čalmmustahttit sámi kultuvrra, muhto maiddái dan ahte sámi árgabeaivvis lea olu rehkenastin, váikko dan birra ii soaitte jurdilit: 

– Ovdamearkka dihte ferte rehkenastit man olu olbmot čáhket lávvui, galle duollji, man olu muorat čáhket, ja de ferte čađat jurddašit man stuoris dat lávvu lea. Go loavdaga galgá goarrut de ferte jurddašit man stuoris dat lea, ja sáhttá go matematihka dasa geavahit.

Álo leamašan guovddážis

– Lávvu lea leamaš lunddolaš midjiide máŋgga geažil, lávvu lea álo leamaš guovddážis min kultuvrras, ja maiddái min suohkana dovdomearkkas lea lávu govva. Mii leat čájehan movt sáhttá rehkenastit, ovdamearkka dihte leat goartilastán uvssoha, ja dan rehkenastán centimehteriidda, ja geahččan movt dan sáhttá goarrut. Loavddahealmmi ges leat salastan. Healmmi ferte maid rehkenastit man guhkki galgá, ja dalle fertejit rehkenastit lávvorikki birramihttu, dadjá rektor.

Stuora ávki

Rektor oaidná hui stuora ávkki dán lágan bargguin, go oahppit gevvet jurddašit movt sáhttá ja movt ii sáhte. Son muitala ahte diibmá lei sullasaš bargu gos galge unna loavdagačča goarrut, ja dalle lei juoga boastut geavvan.

– Dat mii lei hui suohtas lei ahte ledje oahppit geat fuobmájedje ahte mun ledjen feilen loavdda dahkamis. Sii oidne ahte dát ii sáhte leahkit riekta, ja dat muitala ahte sii oidne dan makkár dat galgá leahkit, ja movt ii oba sáhte ge leahkit. De mii oinniimet ahte dás oahppá, lohká rektor.

Badjeloivviid njuoskan

Oahppit muitalit ahte sis lea leamaš hui suohtas meahcceskuvllas:

– Mii leat oahppan cegget árbevirolaš lávu ja earret eará rehkenastit man stuoris loavdda lea. Lea oalle buorre go beassat olgun oahppat, eat dárbbaš duššo čohkkát skuvlabeaŋkkas ja bargat daid ovttageardánis matematihkka bihtáid. Dál beassat leat veaháš olgun maid.

Ávvira journalista jearrá maid oahppit galget viidásit bargat.

– Dál mii šaddat vuordit, ii go son dál šatta buoret dálki, lohká Sondre Biti Sandvik. Oahppit lohke nu galbmon ihkku go lei arvi ja čoaskkis, ja ledje ieža visot badjeloivviid njuoskan.

(ášši joatká gova vuolde)

Jávoheapmi oahpaha

Oahppit leat idjadan lávuin ja gođiin. Vuosttaš ija lei šnjoarri arvi, ja čoaskkis. Oahpaheaddjit rámidit ohppiid, ja muitalit ahte ii okta ge leat bihkon, ii ge okta ge báhtaran fiellogoahtái, gos oahpaheaddjit ledje. Dan beaivvi go Ávvir finai, lei maid arvi. Fierbmun mii lei plánejuvvon dan beaivái ii šaddan, ja oahppit fertejedje beaivvi goikadit diŋggaideaset. 

Oahpaheaddji Ole Einar Hætta oaivvilda lohká ges alddiineaset leamašan lihku dálkkiin:

–  Jávoheapme oahpaha. Jus livččii fiertu de eai livččii oahppan dan maid dál leat oahppan. Ovdamearkka dihte ahte gánnáha luoddut muoraid eahkes, vai idjii leat muorat. Ja dan ahte ii gánnát loavdaga vuostá bidjat diŋggaid, de njusket. Dat lea oahppu mii ii boađe jus dan ii vásit.

(ášši joatká gova vuolde)

Matematihkka dutki

Matematihkka dutki Ane Fyhn Romssa universitehtas lea maid čuvvon ohppiid meahcceskuvllas, ja son muitala ahte lea hui buorre vuohki geahččat matematihka veaháš eará čalmmiiguin. Son muitala ahte matematihka oahpaheamis leat áiggi mielde dahkkon olu diŋggat mat eai doaimma, ja ii leat ávki dasto dan seamma diŋgga bargat ja jáhkkit dat doaibmá.

– Mu jurdda lea ahte matematihkka lea olbmo jurddašeamis, ja movt olmmoš ráhkada systemaid. Dat lea hui miellagiddevaš oaidnit makkár matematihkalaš jurddašeami olmmoš geavaha go cegge lávu.

Oahppá buorebut

Fyhn čilge ahte olmmoš oahppá mihá buoret jus fáddá lea oahpis ášši. Son de muitala ge ahte sii áigot skuvllas joatkit oahppat matematihka dáinna lágiin.

– Dat maid oahppit maid oidnet lávvoceggemis lea, go álggos fertejit golbma válddahaga leahkit go rikki ráhkada. Dasto fertejit lávvomuorat leahkit dakkár logus, man sáhttá golmmain juohkit, vai lávvoriggi šaddá symmetrihkalaš. De leat olu beliid matematihkas juo geavahan, ja min jurdda dán dutkanprošeavttas lea geavahit dakkár matematihka, ii ge dan mii čuožžu matematihkkagirjjis.

(ášši joatká gova vuolde)

– Mun háliidan ahte oahpaheaddjit galget luoitit daid jurdagiid mat sis leat matematihka birra, ja oaidnit ođđa čalmmiiguin. Muhto oahppit galget maid oahppat ahte matematihkas ii leat duššo okta fasihtta, ja dat fasihtta mii oahpaheaddjis lea, muhto ahte sáhttet olu vástádusat, mat buot leat riekta

Dan lohká matematihkkadutki Ane Fyhn vel loahpas.