-Almmuhus-
OAIVILATKronihkka: – Olbmot dárbbašit olbmuid

Kronihkka: – Olbmot dárbbašit olbmuid

-

-

Mii olbmot dárbbašat guđet guimmiideamet, ja dárbbašat ovttastallat earáiguin. Sosiála sierranasvuohta ja oktonasvuohta váikkuha sihke fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuhtii. Jos vel dieđán ge ahte eanaš nuorain lea buorre dearvvašvuohta, ja buorit ustibat ja bearaš, de liikká fuolastuvan go ollu nuorat dovdet oktonasvuođa pandemiija geažil.

 

Ballu ja váivašupmi sáhttá doalvut oktonasvuhtii. Eahpesihkarvuohta dovdo lossadin.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta jearahalai nuoraid gieskat Instagram bokte mainna sii eanemusat váivašuvvet pandemiija geažil. Hui ollugat vástidedje ahte lea váivi go  ii beasa nuppiid buorrestit,  ja álo ferte váruhit ahte ii boađe menddo lahka eará olbmuid. Mun illudan dasa ahte beasan guoskat eará olbmuide gávppis almmá oažžumis heajos oamedovddu, okta čálii. Seamma dovddan munge. Mii leat ollugat geat háliidivččiimet nuppi olbmo buorrestit ja oažžut buorrestaga. 

Pandemiija dagahii giđđat ahte erenoamážit nuorat dovdagohte oktonasvuođa ja duhtameahttunvuođa. Rukses Ruossa čađahii jearahallama cuoŋománus mas 45 proseantta gaskal 16- ja 24-jahkásaš nuorain vástidedje ahte sii dovde eanet oktonasvuođa koronavirusa leavvama geažil. Dat lea duppal geardde eanet go badjel 40-jahkásaččaid gaskameari. Go geahčadin dieid loguid, de lean hui ilus go nagodeimmet johtilit bissehit ja hálddašit njoammudávdda leavvama, vai skuvllat ja universitehtat sáhtte fas doaibmagoahtit.     

Sihke pandemiija ovdal ja dál vásihit ollu nuorat alla vuordámušaid ja vuorjašumiid  iežaset árgabeaivvis. Psyhkalaš dearvvašvuođaváttuid birra gávdnojit ollu raporttat. Ráđđehus lea danne vuoruhan systemáhtalaččat nannet psyhkalaš dearvvašvuođafálaldagaid, jagi 2013 rájes juo go stivregođiimet. Dat lea dálá dillái buorre ávkin. 

Ferte ain eanet áŋgiruššat

Mii leat beavttálmahttán dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa. 2015 rájes gitta 2019 rádjái lassánedje jahkebarggut dán suorggis sullii 30 proseanttain. 2015 rájes lea dearvvašvuođadivššárbálvalus nannejuvvon 500 jahkebargguin.

Gielddalaš psyhkalaš dearvvašvuođa- ja gárrendikšunsuorggis leat badjel 2500 jahkebarggu lassánan golmbma maŋimuš jagis.

Mii leat mearridan lága bokte ahte gielddain galgá psykologagelbbolašvuohta. Ovdal go láhka fápmuduvvui, de ožžo gielddat doarjaga juohke psykologajahkebarggu ovddas. Jagi 2019 doarjja juolluduvvui oktiibuot 616 psykologavirgái 381 gielddas ja gávpotoasis. Lassáneapmi dahká 486 virggi jagi 2013 rájes. Go gielddain leat máŋga psykologa, de lea sis vejolaš ásahit eanet vuosttasceahkkefálaldagaid. Ollu gielddat leat ásahan jođánis psyhkalaš dearvvašvuođafálaldaga, mii lea fálaldat sidjiide geat ballagohtet, skurtnjagit, ožžot oađđinváttisvuođaid ja gárrenmirkováttisvuođaid.   

Mii leat ovddidan strategiija hehttet oktonasvuođa.

Mii leat álggahan fágaidrasttideaddji fáttá skuvllas – álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi. Ulbmil lea loktet máhtolašvuođa ja nannet ohppiid psyhkalaš dearvvašvuođa.

Mii leat ráhkadan sierra buoridanplána mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa várás. Ja dál čakčat ovddideimmet ođđa doaibmaplána eastadit iešsoardimiid.

Almmatge, min mielas ii leat dat doarvái. Fertet eanet áŋgiruššat mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa ovdii boahttevaš jagiid. 

Veahki addit árrat

Eanaš olbmot, geat ožžot psyhkalaš dearvvašvuođaváttisvuođaid, ožžot daid mánnávuođas ja nuorravuođas. Jos lihkostuvvat fállat johtilis ja buori veahki árrat, de sáhttit váikkuhit dasa ahte váttisvuođat eai šatta nu stuorrát ahte nuorat šaddet daiguin gillát eallenagi. 

Ráđđehus evttoha danne boahtte jagi stáhtabušeahtas juolludit 170 miljovnna ruvnno mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa nannemii. Ruđat galget earret eará geavahuvvot buoridit dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa digitálačovdosiid. Mánát geavahit ollu áiggi digitála vuogádagain. Veahkkefálaldagat fertejit maid doppe gávdnamis, jur dalle go nuoraide heive daid geavahit. Ruđat galget maid geavahuvvot buoridit dearvvašvuođafálaldaga nuoraide geain leat  máŋggadáfot dárbbut, ja mánáide geat leat mánáidsuodjalusas.

Pandemiija leavvama geažil leat mii ávžžuhan gielddaid earenoamáš fuola atnit mánáin geat ellet rašes ja hearkkes dilis ja bearrašiin geat dárbbašit earenoamáš veahki.  Mii leat danne ávžžuhan gielddaid árvvoštallat lasihit ozadeaddji ja veahkkedoaimmaid daid bearrašiid ektui.

Mii čuovvut dili hui dárkilit ja oažžut ollu dieđuid das mo pandemiija ja doaibmabijut váikkuhit psyhkalaš dearvvašvuhtii ja eallindássái, álbmogii muđui ja sidjiide geat ellet rašes dilis. 

Oktonasvuođas rahčat lea seamma go eallit sevdnjes lanjas mas uksa lea giddejuvvon. Jos earáide muitalat iežat váttisvuođaid birra, de rabat uvssa veaháš. Veaháš čuovga ihtá latnjii. Čuovga mii addá vejolašvuođa gávdnat geainnu olggos.

Stáhtaministtar Erna Solberg 

Dan maid diehtit lea, ahte dilli lea leamaš hui lossat sidjiide geat muđui juo rahčet. Giđđat vásihedje muhtumat ahte dat áidna deaivvadanbáiki fertii giddejuvvot. Muhtumat vásihedje ahte dárbbašlaš bálvalusat rievdaduvvojedje dahje heaittihuvvojedje njoammudávdda leavvama geažil. Ráđđehusa mielas lea leamaš hui dehálaš ahte johtilit ja oadjebas vuogi mielde fas rahpat bálvalusaid ja fálaldagaid.

Njoammudávddaid eastadandoaimmaid árvvoštaladettiin dovddahat hui čielgasit ahte mii galgat nagodit doalahit skuvllaid ja universitehtaid rabasin, nu guhkás go vejolaš. Fysalaš deaivvadeapmi lea oahppamii dehálaš, ja skuvla lea dehálaš sosiála deaivvadanbáiki. Skuvla leat dehálaš oktavuođafierpmádat ja duddjo buori psyhkalaš dearvvašvuhtii.

Jearat eanet, muital eanet

ON lea ávžžuhan miellahttoriikkaid guorahallat mo koronavirus váikkuha olbmuid psyhkalaš dearvvašvuhtii. Ballu boahtteáigái, bargosajiid massin ja guhkesáiggi sosiála sierranasvuođaváikkuhusat čuhcet ollu olbmuide ollu riikkain.

Muhtumat vásihit eahpesihkkaris dili, balu ja losses jurdagiid mat eai noga. Dasa ferte dearvvašvuođabálvalus ráhkkanit.

Mannan lávvardaga lei Psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivi. Fáddá lei «Jearat eanet». Buorit gaskavuođat leat eaktun buori psyhkalaš dearvvašvuhtii. Buorit gaskavuođat ovddiduvvojit áiggi badjel ja ovttasdoaibmama bokte. Dat guoská buohkaide. Mii ovddidat buriid gaskavuođaid go čájehat rabasvuođa guhtet guoibmáseamet, árvvus atnit nuppiid ja čájehat beroštumi guhtet guoibmáseamet. 

Háliidan cealkit dutnje gii okto ražat lossa jurdagiiguin: Muital dan muhtun olbmui  geasa luohtát, váldde oktavuođa dearvvašvuođabálvalusain. Ságas fástadoaktáriin, dearvvašvuođabuohccidivššáriin, psykologain. Čuojat heahtedoaktárii dahje veahkketelefovdnii.

Oktonasvuođas rahčat lea seamma go eallit sevdnjes lanjas mas uksa lea giddejuvvon. Jos earáide muitalat iežat váttisvuođaid birra, de rabat uvssa veaháš. Veaháš čuovga ihtá latnjii. Čuovga mii addá vejolašvuođa gávdnat geainnu olggos.

Mii galgat ain doallat gaskka earáide koronavirusa geažil. Muhto soaitit mii dattetge sáhttit lahkonišgoahtit nuppiid jos duostat jearrat eanet.

 Kronihkka: Stáhtaministtar Erna Solberg (Olgeš)

 

-Almmuhus-