Kristallen lea fitnodat man Söderström-veahka álggahii 40 jagi áigi Látteváris. Dál lea dat oahppoguovddáš, čikŋagávpi ja okta dain stuorimus minerálageađgečoakkáldagain Davviriikkain. Dáppe sáhttá maid šaddat sihke golle-, silba- ja hearvageađgečeahppin.
Láttevárri lea unna giláš sullii miilla oarjjábealde Vuolle-Sohppara. Dáppe lea Kristallen fitnodat ja oahppoguovddáš maid Barbro ja Agnes Söderström álggaheigga boares viessobiillas go áigguiga ohcat ja hábmet hearvageđggiid ja silbbaid čikŋan. Dál lea Kristallen oahppoguovddáš mas lea gávpi, ja okta dain stuorimus minerálageađgečoakkáldagain Davviriikkain, ja ovttasbargu máilmmi gemmologiijaguovddážiin. Fitnodaga jođiha dál sudno nieida, Jenny Söderström.
– Mu áhčči, Agnes, lei mánnán gullan dološ muitalusa go muhtin Láttevári guovllus lei gávdnan gildi geađggi dáppe. Dan rájes badjánii sus indu geđggiide, ja 1981:s rabai son Kristallen nammasaš fitnodaga ovttas eamidiin, Barbroin, gii lea mu eadni.
Agnes ja Barbro buvttadišgođiiga ja hábmegođiiga geađge- ja silbačiŋaid ja maid ohcat hearvageđggiid ja golliid Láttevári guovllus, muitala Jenny.
– Muhto 1986:s oaččui mu áhčči, Agnes, fálaldaga oahpahit earáid geđggiid birra ja dan rájes lea oahpahus šaddan deaŧalaš oassin Kristallen fitnodagas, čilge Jenny Söderström.
Dál leat fitnodagas njeallje ollesáigge virggi oahppoguovddážis.
Geađge- ja silbaoahpahus
Dál Kristallen doallá sihke oanehis kurssaid geađge-ja silbačiŋaid buvttadeamis ja de jahkásaš oahpahusa Gemmologiijas – mii lea oahppu hearvageađggid birra ja mas leat praktihkalaš oasit ovttas Malmfältena álbmotskuvllain Gironis. Kristallen lea maid áidna fitnodat Davviriikkain mas lea gáiddusovttasbargu Stuorra-Británnia skuvllain The Gemmological Association International.
– Mis lea ovttasbargu Malmfältena álbmotallaskuvllain ja fállat juohke jagi jahkášas Gemmologiijaoahpahusas mas oahppi oažžu earenomáš vuđolaš oahpahusa geđggiid birra ja geađge-silbačiŋaid buvttadeamis, čilge Jenny. Dat lea earenoamáš oahppofálaldat ja heive buohkaide go lea álbmotskuvla, joatká son.
Stuora beroštupmi
Čakčii fas álgá oahpahus Látteváris gos oahppit beasset ohcat hearvageđggiid luonddus ja oahppat mot daid šliipet ja de mot hábme ja dahká sihke hearvageađgi- ja silbačikŋan. Jenny muitala ahte dan 15 oahpposadjái lea stuora beroštupmi.
– Teorehtalaš osiid lohká ruovttus gáiddusoahpahusa bakte ja de boahtá diehke praktihkalaš osiid čađahit ja ráhkadit čiŋaid. Mis leat badjel 40 ohcci miehtá Ruoŧa ja Davviriikkain dan jahkášas ohppui. Muhto mii váldit ain vuostá ohcamiid dan ohppui min ruovttusiiddu bakte, muitala Jenny.
Oahppobáiki
Dál lea maid Kristallen oahppobáiki silba- golle ja geađegeoahpahallide ovttas Ruoŧa Hantverksläring oahppobáikkiin. Oahpahallit miehtámáilmmi sáhttet boahtit diehke šaddat sihke golle-, silba- ja geađgečeahppin.
Lullisápmelaš Alexandra Olofsson, gii lea Mittådalenis eret, lea okta dain gii lea boahtán Láttevárrái duodje-oahpahallin.
– Mun válden oahpu Sámiid oahpahusguovddážis ja de mun nu liikojin bargat silbbain. De mun gullen Kristallena birra ja válljejin ohcat diehke silbaoahpahallin. Dál lean leamaš dáppe bealgoalmmat jagi ja šaddan silbačeahppin.
Gollečeahppi
Alexandra Olofsson oaččui aiddo Regiovdna Jämtlándda jahkášas sámi stipeandda iežas silbabuktagiid ovddas go ovddiida Lulli-Sámi kultuvrra ja árbevieruid duoji bakte.
– Lei earenoamáš somá go mu ruoktobáiki attii munnje stipeandda ja lea buorre álgga mu iežan fitnodahkii, dadjá son.
Alexandra lohká leat deaŧalažžan ahte lea hutkái ja diehtoáŋgir go bargá silbbain. Son áigu vel bealgoalmmat jagi oahpu váldit Kristallenis ja šaddat gollečeahppin. Maŋŋel go lea ožžon gollečeahppeduođaštusa «Gesäll- reivve», de son galgá álggahit iežas fitnodaga silba- ja gollečeahppin.
– Lea mu niehku leamaš guhká álggahit iežan fitnodaga ja dan galggan dahkat, muhto in dieđe vel gosa saddá. Álggos áiggon oláhit «Gesäll-reive» gollečeahppin, muitala Alexandra.
Oanehiskursa
Kristallen oahppoguovddáš doallá maid vahkkošas kurssaid gos oahppá sihke silba- ja hearvageađgečiŋaid buvttadit. Oahppit besset ráhkadit iežaset čiŋaid sihke silbbas ja hearvageađggis, čilge oahpaheaddji ja gollečeahppi Göran Söderström.
– Mii lea nu earenoamáš lea ahte sáhttá čoaggit muhtin geađggi olgun dehe duoddaris ja go de bargá geđggiin de šaddá earenoamáš čáppa čikŋa, moddjá son.
– Sámis leat nu olu fiinna hearvageađggit ja lea dušše čoaggit daid luonddus, muitala Göran. Muhto de ferte máhttu diehtit makkár geađgi lea ja lea go das alla árvu, ja dasa dárbbašuvvo oahppu, čilge Göran Söderström.
Kristallena jođiheaddji Jenny ávžžuha maid olbmot eanet geahččat geđggiid luonddus ja jogas ja ahte muhtun Norrbottenis lea gávdnan diamántta jogas, muhto lea dieđušge hui váttis dan dahkat.
– Orru álggos hui dábálaš geađgi, muhto go jorahallá dan, de sáhttá leahkit alla árvu das, moddjá son.
– Go šliipe dábálaš geađggi, de ihtet maid hearvvat oidnosii, ja loahpa loahpas šaddá dat earenoamáš hearvageađgi, man sáhttá bidjat suorbmasii dehe čeabetbáddái, čilge Jenny.
Chenee Hingnett lea eret Ođđa Selánddas. Dábálaččat son orru dušše Látteváris dálvet ja son barggai turismafitnodagas gilis. Go korona leavai máilmmis son ii beassan ruoktut vuolgit. Dál son gazzá oahpu Kristallen silba-ja geađgeskuvllas.
Lea vuosttaš gearddi go son bargá silbbain ja geđggiin. Silbbas son lea dahkan giehtabátti mainna son lea nu duhtavaš.
– Silbbain lea veahá álkit bargat go geđggiin. Ikte šliipejin geađggi olles beaivvi, muhto de luoddanii ja de fertejin álgit ođđasit, dadjá Chenee.
Muhto son ii leat vel vuollánan. Dál son lea dahkame čeabetčiŋaid geađggis ja silbbas maid ieš áigu geavahit.
– Lea nu somá oaidnit mot geađgi rievdá go šliipe, muhto dat váldá áiggi. Go de lea gárvvis, de sáhtán maid geavahit dan beaivválaččat čeabetčikŋan. Lea earenoamaš dovdu geahajit čiŋa go lea ieš dahkan dan, moddjá son.
