Kiinnás leat stuorra plánat buoret váldit vára iežaset luonddus ja geahpedit dálkkádatgássaid luoitima. Norgga luonddudutkaninstituhta dutkit (NINA) galget dál bagadallat kiinnálaččaid ođđa prošeavttas.
Lea dárbu riikkaidgaskasaš ovttasbargui jus galggaš juksat mihttomeriid sihke dálkkádatsoahpamušas ja luonddusoahpamušas. Kiinnás lea dál máilmmi stuorámus ekonomiijaid searvvis ja lea dat riikka máilmmis gos eanemusat luitet dálkkádatgássaid áibmui ja das leat maid stuorra eanaviidodagat mat geavahuvvojit eanadollui dahje eará atnui. Kiinná pláne stuorra luondduguovlluid gáhttet.
– Danin háliida Kiinná váikkuhit máilmmi ovdáneapmái. NINA lea mielde go mis lea dat máhttu gávdnat buori čovdosiid luonddu ođasmahttit ja gávdnat dieđu amas ja áitojuvvon šattuid birra, lohká NINA dutkanhoavdaassisteanta Jørgen Rosvold preassadieđáhusas.
Kiinná lea dál álggahan miljovdnaprošeavtta «Conservation of biodiversity in China in the light of climate change» (Gáhttet Kiinná šattuid máŋggabealatvuođa dálkkádatrievdama áiggi) Nanjing gávpogis. Rosvold muitala ovttasráđiid bargoskihpáriiguin NINA:s, Norgga bioekonomiijainstituhtain (NIBIO) ja Birasdirektoráhtain jođihit sii Norgga oasi dán prošeavttas ja sii deaivvadedje stuorra kiinnálaš sáttagottiin. Prošeakta lea jođus 2026 rádjái ja galgá nannet Kiinná barggu váldit vára luonddu máŋggabealatvuođas.
