Riddu Riđđu festiválas lea mánát ja nuorat sin deháleamos vuoruhanjoavkkuin. Samfunnsløftet namasaččas háliidit ahte mánáide ja nuoraide Davvi-Norggas leat gelddolaš kulturfáldágat, dan bokte sii juolludit festiválii miljovnnabeali ruvnnu.
Festiválaprográmma buot ahkejoavkkuide ja festiválaguossit vuolil 18 jagi, ožžot vuoliduvvon billeahta. Mánáin ja nuorain lea iežaset prográmma Riddu Riđđu festiválas. Mánáidfestivála lea heivehuvvon mánáide gaskal 3 jagi gitta 13 jahkásaččaide. Riddu Nuorat lea ges heivehuvvon nuoraide gaskal 14 jagi gitta 25 jahkásaččaide. Dasálassin lea festiválas iežaset prográmma nuorra lágideaddjiide, Bargii Nuorat. Das ožžot nuorat regiovnnas vejolašvuođa deaivvadit ja suohtastallat ovttas, seammás go sii ohppet buot beliid mo lágidit stuorra kulturfestivála.
– Mii illudit go Seastinbáŋku 1 Davvi-Norga ja Samfunnsløftet, oidnet árvvu áŋgiruššat kultuvrii mii guoskka mánáide ja nuoraide Davvi-Romssas ja muđui Sámis. Dan oktavuođas go Riddu Riđđu lea ožžon 500.000 ruvnnu Samfunnsløftet, dat addá de vejolašvuođa oažžut gelddolaš ja girjás prográmma min nuoramus oasseváldiide, dadjá Sandra Márjá West.
Ođasteamit Mánáidfestivála prográmmas
Ovttas lágideaddjin Teater Alo, lea Riddu Riđđu ođđa vuođu bidján Mánáidfestiválii ja prográmma lea heivehuvvon nuoramus mánáide.
Dán jagáš valdofáddá lea rávga ja fiervá, man mánát besset vásihit go čuvvot prográmma festiválaguovllus. Prográmma lea juhkkojuvvon golmmá oassái: Mearrariika, Rávgga luhtte ja Riddu giettis. Festivála ovttastahttá dovddus doaimmaid mat leat leamaš ovdal festiválas, ja ođđa doaimmaid ovttasbargoguimmiiguin ja báikkálaš searain, Ánte Mihkkal Gaup, Davvi-Romssa museain ja Ting med tang, mii lea debbuid gelbbolašvuođaguovddáš.
Gáivuona suohkana Sámi giellaguovddáš lea maid festivála ovttasbargoguoibmi, sii dorjot oahpahit sániid ja doahpagiid doaimmaid oktavuođas ja hállat daid birra sámegilli.
Hálbbes fastiávilpássa nuoraide
Riddu Nuorat leat dego festivála nuoraidleaira, gos dálkkádat, biras ja eamiálbmot riekti iešmearrideapmái lea guovddážis. Beasat váldit kursa mo ávkkástallat árbevirolaš borramuš šattuin, mo málestat olgun, inuihttastohkosat ja rumbu kursa ovttas Årets nordlige folketin ja inuihtain Ruonáeatnamis. Beasat maiddái hárjehallat mo bijat iežát láhkiide ovttas Markoppsynet mii boahtá Riehpovuonas. Nuoraidleairra oassaváldit besset illudit ovttastallat ja návddašit olu konsearttaid. Go Samfunsløftet lea leamaš mielde doarjumin de máksá festiválapássa nuoraide dušše 500 ruvnnu, sidjiide geat háliidit oassálastit Riddu Nuorat prográmmii.
– Dát prošeakta heive Samfunnsløfte arenaprošektii bures. Dat ii leat eahpádus makkár mearkkašupmi Riddu Riđus lea Davvi-Romsii ja riika guvlui. Sii leat, badjel 30 jagi sierradilis, čájehan makkár barggu ja diđolašvuođa sii leat bidjan eamiálbmotbargui, loahpaha Seastinbáŋku 1 Davvi-Norgga báŋkušeaffa, Hege Olaussen.
Riddu Riđđu lágiduvvo suoidnemánu 13. beaivvis gitta 17. beaivái Gáivuonas. Festivála fállá artisttaid nugo Angelique Kidjo, The Halluci Nation, mii ovdal lei A Tribe Called Red, Lido Pimienta ja ISÁK. Ollislaš prográmma sáhttá geahččat riddu.no neahttasiiddus.
