Golbma áigeguovdilis kulturbargi ožžo guhtege 200 000 ruvdnosaš bargostipeandda.
Sámiráđi kulturlávdegoddi lea dál juolludan kulturdoarjagiid ja bargostipeanddaid 2020:i várás. Sámiráđi bargostipeanda manai dán jagi Nils Johan Labbai (duojár), Naina Helén Jåmai (govvideaddji) ja Ingá-Máret Gaup-Juusoi (juoigi). Kulturlávdegotti jođiheaddji, Asta Mitkijá Balto, dadjá ahte lei alla dássi ohcciid gaskka.
– Ledje boahtán olu buorit ohcamat miehtá Sámi, erenoamážit ledje boahtán olu buorit bargostipeandaohcamušat, mii dagai vuoruheami váttisin. Mii diehtit ahte Sámis eai leat olu bargostipeanda ortnegat maid sámi kulturbargit ja dáiddárat sáhttet ohcat. Seammás lea bargostipeanda dehálaš gáldu ja doarjja dasa ahte bállehit dáiddáriid ovdánahttit dáiddalaš bargguideaset. Mii sávvat ahte min bargostipeanda addá ain bargomovtta ja buriid vejolašvuođaid sidjiide geat ožžo dan, dadjá Kulturlávdegotti jođiheaddji Asta Mitkijá Balto preassadieđáhusastis.
Juohkán 1.750.000 ruvnno
Borgemánu loahpas sáhtte ge sámi dáiddárat ja kulturbargit miehtá Sámi ohcat kulturdoarjagiid 2020:i doaimmaide. Sámiráđđi oaččui 82 prošeaktadoarjjaohcamuša ja 37 bargostipeandaohcamuša, oktiibuot 12.500.000 ruvnno ovddas. Sámeráđđi oaidná ahte ohcamušat lassánit jagis jahkái, ja erenoamážit vuhttet stuora dárbbu bargostipeanddaide.
Kulturlávdegoddi juolludii 42 prošeavttaide oktiibuot 1.150.000 ruvnno. Dasa lassin ožžo golbma áigeguovdilis kulturbargi 200 000 ruvdnosaš bargostipeandda guhtege.
Áidna rájakeahtes ruhtadanvuogádat
Sámiráđđi juohká jahkásaččat ruhtadoarjagiid sámi kulturdoaimmaide, ja lea áidna rájakeahtes ruhtadanvuogádat gos sámi dáiddárat ja kulturbargit besset ohcat doarjagiid, beroškeahttá gos Sámis leat eret. Kulturdoarjaga ulbmil lea nannet sihke árbevirolaš ja ođđaáigásaš sámi kultuvrra ja dáidaga, ja doarjja vuoruha earenoamážit prošeavttaid mat dihtomielalaččat barget olles Sámi perspektiivvas.
– Sámi kultuvra ja dáidda sihke ealla ja bargá olles Sámis, ja ii dovdda riikkarájáid. Seammás láhččojuvvojit doarjjaortnegat riikkarájáid mielde, mii fas ráhkada stuora erohusaid vuolggasajiin ja eavttuiguin min kulturbargiid ja dáiddáriid gaskka. Dan dihte lea min mielas hui dehálaš oktasaš ruhtadeapmi, go buot min dáiddáriin ja kulturbargiin lea seamma árvu, dadjá Sámiráđi kulturossodaga hoavda, Christina Hætta.
