-Almmuhus-
OĐĐASATJuohke goalmmát manná árrapenšuvdnii

Juohke goalmmát manná árrapenšuvdnii

-

-

Dál mannet eambbogat árrapenšuvdnii, go goassege ovdal. Oallugat hirpmahuvvet go ožžot diehtit man unnán sii ožžot máksot.

90 500 olbmo, gaskal 62- ja 66-jahkásaččat, mannet árrapenšuvdnii. Dat mearkkaša ahte 32 proseantta álbmogis dán agis leat árrapenšuvnnas. Dan čájehit NAV logut 2016 vuosttaš jahkebealis.

Dan rájes go penšuvdnareforbma attii vejolašvuođa mannat árrapenšuvdnii, de lea lohku lassánan.

Badjelaš bealli árrapenšunisttain leat oasseáiggi penšunisttat, mii mearkkaša ahte sii leat ain barggus, seammás go ožžot penšuvdnaruđa. Dan dieđiha ođasfitnodat Newswire, preassadieđáhusas.

Connectum ruhtadanráđđeaddin fitnodaga investerenráđđeaddi Nils-Odd Tønnevold lohká ahte eambbosat livčče sáhttán árabut váldit penšuvnna, jus livčče ovdal plánegoahtán.

 

Ii leat ráđđi

– Oallugiin ii leat ráđđi váldit árrat penšuvnna, vaikko áiggoše. Go mii geahččat makkár ruhtadilli penšunisttain šattašii, de čájehuvvo ahte sisaboahtu unnu beare olu jus mannet penšuvdnii, lohká Tønnevold.

Son lohká ahte eatnasat álget beare maŋŋit plánet penšunistaáiggi. Soapmásat eai oba pláne ge.

– Eai leat beare gallis geat ollásit plánejit penšuneallima. Mun vásihan dan dávjá iežan barggus. Olbmot hirpmahuvvet go oidnet man olu sisaboahtu unnu.

 

Tønnevold lohká ahte go measta guđas logi árrapenšunisttas jotket bargoeallimis, dat muitala ahte eatnasiid mielas ii doala penšuvdna.

– Lea buoret álgit maŋŋit plánet penšunistaeallima, go ii oba plánet ge. Muhto mađi árabut, dađi buoret.

Son muitala ahte eatnasat geat sihtet ráđiid penšuvnna birra leat badjel 50-jahkásaččat.

– De lea maŋŋit, berre álgit ovdal go 40 deavdá.

 

Maid sáhtát váikkuhit

Penšuvdnaseastimis leat njeallje gáldu. NAV, penšunortnegat ovddeš bargooktavuođain, penšunortnegat dálá bargooktavuođain ja iežas seastin.

– Das gos sáhttá váikkuhit lea dálá bargooktavuođaid penšunortnega ja iežas seastima. Sáhttá stuorit supmiid seastit, dahje dássedit seastit. Buoremus maid sáhttá bargat lea ossosiid oastit ja doppe oažžut eambbo ruđa, lohká ráđđeaddi.

 

Son ávžžuha indeksfoanddaide bidjat ruđa, main riska lea háddjejuvvon olu márkaniid ja riikkaid bokte.

– Ii gánnát ovttaskas ossosiidda bidjat ruđa, ii ge hálddašuvvon foanddaide. Dain lea stuora risiko, ja dávjá dat mákset eambbo go buktet.

 

– Ale jeara báŋkkus

Tønnevold lohká ahte ii gánnát jearrat báŋkkus ráđiid penšuvnna ektui.

– Báŋkobargit dinejit jus nagodit vuovdit báŋkku gálvvu.

Son buohtastahttá biilaoastimiin.

– Jus manat Toyota biilavuovdi lusa, de ii ávžžut biilavuovdi ahte oastát Audi biilla. Báŋkkut háliidit ahte galggat oastit sin foanddain.

-Almmuhus-