Datereniskosat Ivgubađa márkanbáikkis, kulturbálgás Anders Larsena ássanbáikkis Návuonas, Åne-plassena ođasmahttin Suorttás ja bihtánsámi kulturmuittuid registreren. Sámedikki kultursuodjalandoarjja 2020 lea máŋggabeallásaš ja oainnusmahttá máŋga buori kulturmuitoprošeavtta.
Sámediggeráđđi lea sádden preassadieđáhusa mas sii dieđihit ahte leat juohkán doarjagiid oktiibuot 2,4 miljovnna ruvnnu ovddas máŋgga iešguđetlágan kulturmuitodoibmii Trøndelága, Norlándda ja Romssa ja Finnmárkku fylkkas.
Okta doarjagiin, 63 000 ruvnno, manná UiT Norgga árktalaš universitehta arkeologiija, historjjá, religiovdnadiehtaga ja teologiija instituhttii Ivgobađa márkanbáikki C-14 dateremii. Ivgobađa márkanat adnojuvvojit okta daid boarráseamos ja deaŧaleamos márkaniin Davvi-Norggas.
Gávppašeapmi Ivgobađas lea namuhuvvon čálalaš gálduin juo 1571:s, muhto das sáhttet leat ruohttasat gitta gaskaáigái. Jáhkkimis márkanat čuožžiledje mearrasámi vearu bearrama oktavuođas. Mearrasápmelaččat, dážat ja eará olbmot bohte gáttemielde ja čáhceráigge gálvvuiguin nu go guolli, jáffut, vuodja, rievssahat ja náhkki.
– Lea gelddolaš dan iskkadeami bohtosiid oaidnit, mat midjiide eambbo sáhttet muitalit boares márkanbáikki agi ja historjjá birra, lohká sámediggeráđđi Hans Ole Eira preassadieđáhusas.
88650,- kulturbálgái
Eará prošeakta Sámediggeráđi doarjjalisttus lea Davvi-Romssa musea, mii lea ožžon 88 650 ruvnno kulturbálgái mii lea Seglvikas. 2020:s galgat markeret ahte lea 150 jagi dassážii go sápmelaš girječálli, oahpaheaddji ja aviisaredaktevra Anders Larsen (1870-1949) riegádii Innervikas Návuona suohkanis.
Kulturbálggis galgá vuolgit Seglvikas Larsena šaddanbáikki duktásajiide Innervikas. Bálgáráigge galgá kulturmuittuid ja kulturhistorjjá gaskkustit earenoamáš deattuin Anders Larsena girječállimii, man dilálašvuođat ruovttusuohkanis Návuonas garrasit váikkuhedje.
– Mun lean hui ilus go Anders Larsen ja su girječállin dáinna lágiin oainnusmahttojuvvo, dadjá Eira. Anders Larsen mearkkaša hui ollu sámi kulturhistorjái. Bálggis šaddá buktit eanet máhtu sámi historjjá ja kulturmuittuid birra Návuonas, dadjá Eira.
Láhčit boares orrunsaji
Goalmmát kulturmuitoprošeakta mii lea doarjaga Sámediggeráđis ožžon lea Vigdis Elene Johnsen earáiguin Suorttá suohkanis, mii lea ožžon 50 000 ruvnno Åne-saji láhčimii, boares sámi orrunsadji Kjerringdalenis. Doarjja guoská kulturmuittu čorgemii ja merkemii nu ahte olbmot dan buorebut olahivčče. Prošeavttain galgá informeret sihke regiovnna ássiid ja gallededdjiid das ahte sámi álbmot ja sin doaimmat leat Viestterállasis leamas mealgat stuorábut go maid ovdal leat jáhkkán.
– Suortá lea guovlu masa dáruiduhttin lea garrasit váikkuhan. Danne lea earenoamáš deaŧalaš dán guovllus informeret sámi historjjá birra, lohká Sámediggeráđi lahttu.
Bihtánsámi historja
Sámediggeráđđi lea dán jagi maid dorjon Knut ja Toril Iversena máŋga jagi barggu bihtánsámi historjjá dokumenteremis ja gaskkusteamis. Soai leaba ožžon 48 000 ruvnno bihtánsámi kulturmuittuid registreremii Saltfjellet-Svartisen álbmotmeahcis.
– Bihtánsámegiela ealáskahttimii lea deaŧalaš kulturmuittuid registreret ja dahkat dovddusin, dadjá Sámediggeráđi Hans Ole Eira.
