Vaikke Guovdageaidnu leage Norgga stuorámus boazodoallosuohkan, de ii leat doppe leamaš sierra boazodoallolávdegoddi ovdal dál.
Vaikke Guovdageaidnu leage Norgga stuorámus boazodoallosuohkan, de ii leat doppe leamaš sierra boazodoallolávdegoddi ovdal dál.
Ikte lei Guovdageainnus suohkanstivrračoahkkin gos ásahedje boazodoallolávdegotti. Dákkár lávdegoddi lea earret eará Kárášjogas leamaš jo guhkit áigge.
Bargiidbellodat, Johttisápmelaččaid listu ja Gurutbellodat dat ledje árvalan dákkár lávdegotti ásahit, man suohkanstivra doarjjui ovttajienalaččat.
– Mu mielas lea lunddolaš ahte mis lea dákkár lávdegoddi suohkanis gos goasii bealli álbmogis gullá boazodollui, lohká Guovdageainnus várresátnejođiheaddji Anders S. Buljo, guhte ovddasta Johttisápmelaččaid listtu.
Ii leat leamaš ovdal
Ođđa lávdegoddi lea politihkalaš fágalávdegoddi Guovdageainnu suohkanis mii galgá buktit fágalaš ráđiid boazodoalloáššiin.
Lávdegoddi sáhttá vuolggahit, árvalit ja ovddidit áššiid ovdagoddái mat gullet dahje gusket boazodollui suohkanis.
Guovdageainnus ii leat leamaš dákkár lávdegoddi ovdal dál, dat lea várresátnejođiheaddji mielas veaháš imaš.
– Lea veaháš ártet jurddašit. Kárášjogas gal lea dákkár leamaš jo guhká. Dáppe leat mis olu eará lávdegottit leamašan guhká, nu mo meahcástanlávdegoddi, ja dál lea boazodoallolávdegoddi maid, lohká Buljo.
Bealli álbmogis boazodollui gullevaččat
Ol Johan Gaup dat válljejuvvui jođihit lávdegotti. Nubbinjođiheaddjin ges válljejuvvui Anne Berit Skum, ja Mikkel Isak J. Eira ges miellahttun.
Lávdegoddái válljejedje maid várrelahtuid, dat leat Karen Marie Eira Buljo, Mikkel Ailo Gaup ja Ann Catharina Lango.
– Mii humaimet ovdal go suohkanstivra vuođđuduvvui ahte dál galggašii ásahuvvot boazodoallolávdegoddi. Dat lea dehálaš go suohkan lea stuorámus eananhálddašeaddji dáppe ja bealis álbmogis lea njuolgga čanastumit boazodollui, lohká aitto válljejuvvon jođiheaddji Ol Johan Gaup.
Son illuda jođihišgoahtet lávdegotti:
– Šaddá somá ja hástaleaddji ámmát. Šaddá miellagiddevaš oaidnit guđe láhkai dákkár lávdegottiin nagodat ovddidit áššiid mat gusket suohkana boazodollui.
Galget gulahallat eará suohkaniiguin.
Boazodoallolávdegoddi galgá doallat oktavuođa eará suohkaniiguin gosa siiddat mat dálvet leat Guovdageainnu suohkanis johtet, ja sáhttit oasálastit ovttasbarggus Guovdageainnu suohkana ja dáid suohkaniid gaskkal.
Goasii buot siiddat Guovdageainnus johtet eará suohkaniidda geasseorohagaide. Ol Johan Gaup muitala ahte sii eai leat diehttelasat ollen vel čoahkkinastit, muhto leat jo hállan ahte áiggošedje gulahallat daid suohkaniiguin gosa guovdageaidnulaččat johtet geasset.
– Mii áigut geahčadit mo mii sáhttit bargat dan nammii ahte sis leat buorit fálaldagat vaikke orrot beali jagis eará suohkaniin. Sáhtašeimmet ovdamearkkadihte geahččalit heivehit nu ahte doppe mánáidgárddit ja skuvllat váldet vara giellabeliin, čilge Gaup.
– Mii diehttelasat eat sáhte dahkat mearrádusaid daid suohkaniid ovddas, muhto sáhttit váikkuhit ja láhčit buori dili boazodolliide, lohká son.
Gaup lohká iežaset maid vejolaččat geahčadit mo Guovdageainnu suohkana fálaldagat fatmastit boazodoalu.
– Sáhttit ovdamearkka dihte geahčadit oahppoplánaid, leago doppe boazodoallu oidnosis? Diekkár áššiid dáfus geahčadat ahte sáhttá go suohkan bargat vel buorebut, lohká son.
