Válgabiire: Ávjovárri
Bellodat: Guovddášbellodat
Namma: Jan Ole Hermansen
Ahki: 49
Siviiladilli: Náitalan
Bargu ja oahppu
Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?
– Oahppan oahpaheaddji ja barggan rektorin.
Eatnigiella/ giella
– Sámegiella, muhto hálddašan dárogiela maid.
Politihkalaš duogáš
Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?
– Álgen politihkket ođđajagemánu 2017 ja čohkkán dál jođiheaddjin Guovddášbellodaga sámepolitihkalaš ráđis.
Váibmoáššit
Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?
– Áiggun bidjat fokusa sámi ohppiid vuoigatvuhtii oažžut buori oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámi ohppiin galget seamma buorit oahpponeavvut ja oahpahus sidjiide heivehuvvot seamma dásis go dárogiel skuvllain.
– Áiggun nannet árbevirolaš sámi luondduresurssaávkkástallma. Vuođđun luondduresurssaid hálddašeamis ferte leat báikkálaš máhttu. Báikkiolbmuin galgá vuosttašriekti luondduresursaávkkástallamii. Kártet ja heivehit báikkálaš olbmuid geavaheami lagasbirrasiin.
– Mohtorjohtolatlága paragráfa 4 ferte rievdaduvvot vai guoská maid dárbbašlaš olbmuid- ja gálvofievrrideapmái dan oktavuođas go galgá čađahit luondduresursaávkkástallama.
–
*/
Giđđaloddema ferte rievdadit nu ahte šaddá ovttadássásaš čakčaloddebivdduin.
Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin man Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?
*/
– Láhčit servodatovdáneami dainna lágiin ahte sápmelaččat galget iežaset eavttuid mielde beassat ovddidit sámegiela, kultuvrra ja ealáhusaid.
Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?
– Guovddášbellodat lea čielggas das ahte vuođđoealáhusat fertejit boahtit ovddemussii ja daid ferte vuhtii váldit. Ferte gulahallan ja boahtit ovttaoaivilvuhtii ovdal go álggahuvvojit makkár ge doaimmaid mat sáhttet vahágahttit eará ealáhusaid dahje geavaheddjiid.
Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?
– Divadat fertejit seamma go eanandoalus. Guohtunareálaid sihkkarastit sisabahkkemiid vuostá ja unnidit boraspirelogu.
Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?
*/
– Sihkkarastit guovllu eanandoalu boahtteáiggi ja juolludit doarjagiid ođđa huksemiidda ja dálá buvttadanvisttiid ođasmahttimii.
Mii fertet veahkehit nuoraid ásahanáigodagas ruhtademiiguin ja doarjagiiguin vai sáhttet háhkat doarvái máhtu ja resurssaid doaimmahit eanandoalu iežaset ruovttubáikkis.
Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?
– Vuollel 11 mehtera guhku fatnasiin galgá leat friddjabivdu.
– Sámi mearraluossabivdu ii galgga gáržžiduvvot jogaid turistabivddu geažil.
– Bidjat johtui doaimmaid ovdánahttit sáivaguolásteami ealáhussan.
Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?
– Sámediggi ferte bargat dan ala ahte nannejuvvo sámi giellaoahpahus mánáidgárddiin ja skuvllain.
– Viidudit sámi mediafálaldagaid.
*/
– Sámi giella- ja kulturipmárdus galgá leat guovddážis go ovdánahttet dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámiide. Sámegielat geavaheaddjit galget sihkkarastojuvvot ollislaš dearvvašvuođa- ja ovddasmorašfálaldaga, dát galgá leat diehttalas, ii ge juoga man ovttaskas olmmoš ferte ieš ordnet. Fertet maid sihkkarastit viidásit doaimma ja ovdánahttima sámi, nationála gelbbolašvuođaguovddážii / psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalussii.
Makkár ođđa bargosajiid leat dehálaččat vuoruhit čuovvovaš áigodagas?
– Mii fertet nannet vuođđoealáhusaid ja nannet báikkálaš biebmobuvttadeami.
Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?
– Skuvlapolitihkka lea dehálaš. Leat ain sámi mánát geat eai oaččo nu buori oahppofálaldaga go sis leat vuoigatvuohta oažžut. Dan dihte fertet bidjat návccaid buoridit sámi mánáid oahpahusa, árvvoštallanvugiid ja eksámenčađahemiid.
Beroštumit
Makkár astoáigedoaimmat leat dus?
– Musihkka ja luohti.
Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?
– Áhččin šaddat.
Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?
– Vuolggán oaggunmátkái.
Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?
– Áhčči. Son lea oahpahan munnje nu olu.
