-Almmuhus-
OĐĐASAT– Jáhkán váhnen ferte snuggat, mannat Jodelii ja čuovvut mielde

– Jáhkán váhnen ferte snuggat, mannat Jodelii ja čuovvut mielde

-

-

Váhnen Inga Gunhild Buljo Kemi lohká ahte lea hui buorre go nuorat reagerejit neahttagivssideapmái, ja son jáhkká ahte das lea buot eanemus ávki.

Ávvir lea dán vahkku čállán neahttagivssideami birra, go lea internašunála ‹‹antigivssidanvahkku›› jođus.

Ávvir válddii oktavuođa nuoraiguin Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvllas gullan dihte man olu givssideapmi sin birrasis lea. Sii muitaledje ahte eanaš givssideapmi mii lea, dáhpáhuvvá Jodel app’a bokte.

 

– Nuorat fertejit reageret

Ovtta nieidda eadni, Inga Gunhild Buljo Kemi muitala movt su vuosttaš jurdda lei go oinnii ášši.

– Jurddašin ahte leat buorit go dákkár dehálaš ášši ovddidit. Mun jáhkán ahte lea eanemus ávki ahte nuorat reagerejit. Váhnemat sáhttet rávvet ja čuovvut mielde, muhto jáhkán lea ávki jus eará nuorat lohket ahte ii diet lean nu ‹‹kula››.

 

Humadit ruovttus

Inga Gunhild muitala ahte son diđii daid áššiid birra mat bohte ovdán.

Son muitala ahte sus leat guokte nuora, ja nubbi sudnos muitala dákkár áššiid birra sutnje, nubbi fas ii muital.

Son jáhkká ahte lea dábálaš ahte nuorat eai muital, go nuorat ballet váhnemiid reakšuvnnas.

– Jáhkán nuorat ballet ahte váhnemiin lea nu stuora reakšuvdna, ja bidjet johtui stuora proseassaid jus ožžot diehtit ovdamearkka dihte givssideami birra, lohká son.

Son jáhkká ahte lea maid nu ahte vaikko soaitá lagas oktavuohta váhnema ja máná gaskka, ahte goit ge sáhttá nu ahte mánná ii muital.

 

Bissehit jus sáhttá

Son jáhkká ahte dat mas lea buot eanemus ávki go lea sáhka neahttagivssideamis, lea ahte leat nuorat geat vuosttaldit dan, ja váhnemat čuvvot mielde.

– Jáhkán váhnen ferte snuggat, mannat Jodelii ja čuovvut mielde. Doppe sáhttá maid oaidnit maid čállet, ja sáhttá bissehit maid, čállit ieš dohko. Váhnen sáhttá maid čuovvut mielde, jus nuorra fáhkkestaga rievdada láhttenvuogi, de sáhttá juoga, lohká Buljo Kemi.

Son muitala ahte okte lea son šaddan facebookas sáddet dieđu soapmásii, go fuomášii ahte dat soames lei álgán su máná givssidit neahta bokte.

– Fuomášin ovttatmanos dan, ja sáddejin dasa dieđu, ja dat bisánii dasa. Mun nevvon dan guhte lei álgán givssidit, ahte lea go dát heivvolaš su mielas. Jáhkán son ipmirdii de ahte ii áiggo šat nu dahkat, muitala Buljo Kemi.

 

Leaika sáhttá ipmirduvvot boastut

– Dan maid mun láven jurddašit, nuorat goit leaikkastallet gaskaneaset sosiála mediain. Muhto láven neavvut ahte fertejit veahá várrogasat dainna, go earát maid oidnet dan maid sii čállet, ja sii eat soaitte ipmirdit ahte lea leaika. Mun lean geahččalan nu eastadit ahte mu mánát eai šatta neahttagivssideaddjin, lohká Buljo Kemi.

Son lohka maid iežas hui várrogas maid čállá sosiála mediaide ja geahččala leahkit ovdagovvan sidjiide.

– Muhtumin jus čálán juoidá facebookii go lean váiban dahje suhttan, de dihtet mu mánát ahte dat ii leat goasse ovtta ge birra. Lean maid hui várrogas govaid bidjat nehttii, muitala váhnen.

 

– Eai duosta muitalit go ballet gildosa oažžut

Vegard Slettli, guhte lea psykologa Mánáid ja nuoraid psykiatriijabálvalusas Romssa universitehtabuohcciviesus, lohká ahte lea dávjá nu ahte sii guđet fysalaččat givssiduvvojit, maiddái dávjá givssiduvvojit neahta bokte.

Son lohká ahte lea dehálaš doallat fokusa dasa, go dávjá sáhttá nu ahte sii guđet givssiduvvojit eai muital dan birra, ja váhnemat de doivot ahte buot lea ortnegis:

– Váhnemat fertejit mánáide oahpahit neahttageavaheami, ja veahkehit nuoraid vuosttaldit givssideami. Jáhkán ahte váhnemat fertejit álggos čuovvut mielde, ja de fertejit reageret jus manná guhkás.

 

– Givssideapmi lea lobiheapme

Slettli muitala ahte váhnemat sáhttet oahpahit mánáid ahte eai sihko dieđuid telefuvnnas jus leat ožžon fasttes dieđuid.

– Givssideapmi lea lobiheapmi, ja lea buorre jus dasa leat duođaštusat, lohká psykologa.

– Váhnemat fertejit hupmat mánáiguin movt láhttet neahtas, ja fertejit ieža maid jurddašit iežaset neahttageavaheami. Lea maid dávjá nu ahte mánát eai duostta muitalit jus givssiduvvojit, go ballet ahte eai oaččo šat lobi váhnemiin geavahit sosiála mediaid, jus váhnen beassá diehtit givssideami birra, lohká Slettli.

Son lohká ahte lea váttis gávdnat fasihtta vástádusa, muhto ahte lea maid gažaldat das ahte man árrat mánná galgá beassat sosiála mediaide.

-Almmuhus-