-Almmuhus-
OĐĐASATIskka čuovggaid biillas dál

Iskka čuovggaid biillas dál

-

-

Doibmet go čuovggat du biillas? Čakčaseavdnjasas fertejit leat buorit čuovggat biillas. – Dál lea earenoamáš dehálaš iskat ahte čuovggat doibmet ja ahte leat biddjon riekta, lohká NAF senior kommunikašuvdnaráđđeaddi Nils Sødal.

Lea álki iskat doibmet go čuovggat biillas. Ođđamállet biillain galgá ihtit diehtu jus čuovggat leat mannan. Lea aŋkke buorre vázzit biilla birra ja iskat čuovggaid dan dihte, ja oaidnit doibmet go čuovggat. Iskka maid guhkesčuovggaid.

Goahcančuovggaid lea váddáset iskat jus leat okto.

– Álkes vuohki lea murdilit seainni vuostá oaidnin dihte čuovgagoahtá go, go duolmmastat goazana, rávve Sødal. 

– Sáhtát maid iskat daid eará čuovggaid dan seainni vuostá, lohká son.

 

Iskka ieš lea go čuovga biddjon riekta

Ii leat álki molsut čuovgapearaid ođđaset biillain, ja de lea buorre jurdda doalvut biilla divodanbáikái gos sáhttet veahkehit.

– Álkes vuohki iskat dan lea dollestit vilges árkka čuovgga ovdii go vuodjinčuovga lea alde. Jus oainnát njulges čielga sázu, de lea čuovgapeara biddjon riekta. Jus oainnát jorbadasa čuovgame mas sázut leat oaidnit dego beaivváš, de lea čuovgapeara biddjon boastut, lohká Nils Sødal.

Lea maid dehálaš ahte čuovggat leat biddjon riekta. Lea dehálaš ahte leat justerejuvvon riekta vai oaidná luotta ovddos guvlui bures, ja luoddaravdda.

 

Gollan čuovgaláset

Vaikko buot čuovggat doibmet nu go galget, de sáhttet gollan čuovgaláset dahkat ahte oainnát hejot čakčaseavdnjadasas. Dálkkit, biekkat, sálti, gavjjat, sáddot, muohta ja arvi dahket ahte čuovgaláset gollet juohke háve go vuoját.

Loahpas ii čuovgga nu šearradit go ii luoitte nu olu čuovgga láse čađa.

– Gollan lásiid ferte šliipet ja poleret. Dan lea ollu álkit go máŋggas jáhkket, ja leat ollu buktagat márkanis, lohká Sødal.

-Almmuhus-