-Almmuhus-
GUOIMMUHEAPMI– In leat goassege beassan nie lahka báhčit

– In leat goassege beassan nie lahka báhčit

-

-

Johan Oskar Eriksen šattai mannan vahku vuoitin min ealgabivdogilvvus. Son vuittii ealggain man beasai báhčit viehka lahka.

Johan Oskar Eriksen lea vuorbáduvvon Ávvira ealgabivdogilvvu mannan vahku vuoitin.

Eriksen oassálasttii gilvui guvttiin ealggain, maid lea báhčán Šalčoskáiddis, gos sin bivdojoavkkus lea bivdoguovlu.

Son vuorbáduvvui vuoitin dainna smávit ealggain, vaikke dat ge lei oalle stuoris, das ledje 15 sárggi. Dan stuorát ealggas ledje ges 20 sárggi.

 

Beasai lahka

– Muittán hui bures go dien báhčen, dat lei jo veiggodeamen ja illá vel ollen báhčit ovdal go sevnnjodii. Báhčen dien 30 mehteris, vuodjagoalkin. Mun ledjen beaivvi ovdal geahččalan bissu ja báhčán guhkás, nu ahte ledjen kiikara skruven menddo lahka.

Johan Oskar muitala das ledje golbma ealgga, guokte sarvá ja okta áldu, son bážii dan smávit sarvá.

– Dat geahččá munnje ja mun ges dasa, muhto kiikaris in oainne eará go guolggaid. Mun dal sirddašin dan bissu dassážii go iđii čalbmi, ja de báhčen guovdo oaivvi dan, muitala son.

Johan Oskar ii loga iežas goassege nagodan nie lahka ealgga báhčit ealgga.

 

Čuoggasii bovdnii

Maŋŋil go lei báhčán, de ealga ruohtai vel birrasii 100 mehtera ovdal go čuoggasii bovdnii.

– Jus das eai livčče leamaš čoarvvit, de livččii leamaš oalle hástalus dan oažžut luovus, mus lei olmmái mielde ja moai šattaime viežžat guđajuvllaga ja dainna gaikkihit luovos, čaibmá Oskar.

Go leigga luovos ožžon, de beasaiga njuovvat ealgga.

– Dat dettii 285 kilo, muitala bivdi.

Diet ii lean maŋimuš ealga man bážii dán jagáš ealgabivddus, go veaháš maŋŋil bážii vel dan stuorát ealgga, mainna maid searvvai gilvui.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


ČUOGGASII BOVDNII: Ealga ruohtai birrasii 100 mehtera vel dan rájes go báhččui, ovdal go čuoggasii bovdnii.
Priváhta govva

Ovddit vahkku vuoiti: – Somás čakča leamaš

 

Searvva don ge!

Ávvir sávvá lihku Johan Oskarii, ja jus don háliidat searvat, de gávnnat gilvvu dáppe.

Mii vuorbádat vahkkosaččat muhtima guhte vuoitá Ávvira t-báiddi, Ávvira ealgabivdi gaibagahpira ja mátketelefonveaskku man Finnmárkkuopmodat FeFo lea skeŋken gilvui.

Gilvu bistá golggotmánu 31. beaivái, dan maŋŋil vuorbádat váldovuoiti, ja vuoitun lea 5000 ruvdnosaš skeaŋkakoarta.

Losimus ealgga ovddas oažžu ges Ávvira ealgagonagas dahje -dronnet gaibagahpira.

-Almmuhus-