-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATIi vuos gearggus fitnat Utøyas gos su ustit gottahalai

Ii vuos gearggus fitnat Utøyas gos su ustit gottahalai

-

-

Johan Vasara muitala son lei áiddo virgáduvvon politihkalaš ráđđeaddin Sámedikkis, iige beassan vuolgit 2011 geasi Utøya sullui nu mo lei áigon. – Maŋit áiggi lean smiehttan dat soaitá gadjon mu heakka go jurddašalan dan birra, lohká Johan Vasara.

Suoidnemánu 22. beaivvi 2011 bávkkehii bomba ráđđehusgoartilis Oslo gos gávccis gottáhalle ja veahá maŋŋelaš  masse 69 nuora heakkaset go bahččojedje Utøya sullos, gosa ledje čoahkkanan Bargiidbellodaga nuoraid (AUF) geassedeaivvadeapmái. Olu sámi nuorat ledje maid doppe. 

– Mu ustit Henrik Pedersen lei okta sis guhte bahččui. Son lei Bodåddjos eret, muhto orui Leavnnjas ja lei áŋgir AUF:s. Mun ledjen dalle 22 dahje 23 jagi boaris ja moai leimme guktot boarrasabbot go dat earát. Henrik vulggii máttás ja humai velá mo áiggui lávostallat ja maid vel fertii ordnet. Mun dieđihin sutnje ja earáide ahte mun dán geasi in šatta dađibahábut vuolgit Utøya sullui. Sii vulge máttás ja Henrik lei okta gii ii máhcan šat doppe ruovttoluotta, muittaša Johan Vasara ja muitala sus ledje maid doppe eará ustibat doppe geat báhččojedje.

– Utøya dáhpáhussii lea mus ain otnege váttis gávdnat sániid dan dovdui. Mun jáhkán dat lea dovdu mii buohkain lea. Lei hirbmat suorggahahtti dáhpáhus. Erenoamážit suorggahii min geat leamaš olu Utøya sullos ja dovdat daid visttiid doppe ja diehtit man unni dat suolu lea. Mii gal árvideimmet oalle árrat dás gártá oalle duođalaš loahpaboađus, lohká Johan Vasara. 

Sámediggi bissehii

Johan Vasa muitala sus lei áigumuš vuolgit Utøya sullui Bargiidbellodaga Nuoraid searvvi jahkásaš deaivvadeapmái. Muhto nu ii gártan go Johan Vasara fertii mannat Riddu Riđđui ovddastit Sámedikki. Sivva dasa lei go Egil Olli lei bivdán Marianne Balto gii lei sámediggeráđis, riŋget Vasarai, vuolggašii go  politihkalaš ráđđeaddin sámediggeráđđái miessemánu 2011:s. 

– Muhto mun dieđusge lohken juo dan vejolašvuhtii ja jurdilin seammás ahte Utøya sullo mátki ii oro menestuvvamin dán geasi. Jerren velá Egil Ollis mo dat livčče jus vuolggašin Utøya sullui, vaikko lean geassemánus lávken politihkalaš ráđđeaddi virgái. Muhto son ii doahttalan dan go lei luopmu ja Sámediggi berrii leat sajis ja oidnot Riddu Riđu festiválas mas lei 20 jagi ávvudeapmi. Mun vulgen Gáivutnii. Maŋit áiggi lean smiehttan dat soaitá gadjon mu heakka go jurddašalan dan birra, lohká Johan Vasara.

Lohká son háliida rámiidit sin geat hállet dán ilgadis dáhpáhusa birra go buohkain lea dárbu gullat ja hállat dan dan birra. 

Váikkuhan Bargiidbellodahkii

Johan Vasara vástida Ávvir gažaldahkii lea go dát dáhpáhus váikkuhan Bargiidbellodahkii.

– Jáhkán dat lea nannen beroštumi politihkkii ja maiddái čavgen dan ráhčamuša dahje hálu go mii diehtit man váralaš lea jus ekstrema fámuid diktá vuoitit ja stivrret.  Dat váldet heakka ja mearkkaša ahte muhtin ferte soahtat vuostá, lohká son.

Nuppe dáfus jáhkká son dát dáhpáhus lea baldán olu nuoraid, muhto maid álbmoga muđui, searvamis almmolaš digaštallamiidda go das sáhttá leat alla haddi ja haddi lea heagga. Seammás jáhkká maid Johan Vasara ahte politihka lea ožžon čiekŋaleabbo sisdoalu. 

– Danin mun jáhkán das leamaš sihke ja boađus. Lea sihke nanusmahttán olbmuid  beroštumi, muhto balan dat lea eambbo baldán maid. Ii dat dáhpáhus, muhto dat terrorisma, lohká Johan Vasara ja muitala son ii leat fitnan Utøya sullos logi jahkái go son ii leat dovdan gearggusin dan vuos dahkat.

LOGI JAGI DÁS OVDAL: Egil Olli lei Sámedikke presideanta dan áigodagas go Utøya sullo  dáhpáhus lei. Vuorkágovva: Astrid Helander
LOGI JAGI DÁS OVDAL: Egil Olli lei Sámedikke presideanta dan áigodagas go Utøya sullo  dáhpáhus lei. Vuorkágovva: Astrid Helander

Ii berre goassege vajáldahttit dan

Dalá Sámedikke presideanta, Egil Olli, muitá hui bures dan bearjadaga, suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s. Muitala son lei aiddo joavdan ruoktot go dalá gulahallanhoavda, Jan Roger Østby, čuojahii sutnje muitalit dán ilgadis dáhpáhusa birra. 

– Manai guhkes áigi, lei olu eahpesihkkarvuohta. Kárášjogas ledje logenáre nuorat doppe, muhto buohkat bohte ruovttoluotta, muhto Johan Vasara ustit ii boahtán ruovttoluotta. Johan Vasara lea máŋgii lohkan ahte su skihpár ja earát geat válde ovddasvástádusa, sii báhččojuvvojedje, go geahččaledje birgehit daid nuoraid. Sii ledje boarrásebbot, muitala Egil Olli.

Son lohká dát dáhpáhus lei viehka lossat ja surgat. Muitala manai guhkes áigi ovdalgo besse gullat daid nuoraid birra, muhto dađistaga ožžo raporta. Olli jáhkká dát dáhpáhusat várra ain čuvvot nuoraid geat ledje Utøya sullos, lohká muhtumat leat giksašuvvan go diekkár vásáhus ii leat leaika. Muitala sii geahččaledje váldit  ovddasvástádusa, muhtin nuorat leat ain fárus ja dál lea politihkkemin. 

– Olmmoš ii nagot jurddašit makkár váttis dilis nuorat ledje Utøyas. Dán ášši ii berre goassege vajáldahttit, lohká Sámedikki ovddeš sámedikke presideanta Egil Olli ja muitá daid ilgadis TV-sáddagiid.

JÁHKKEMEAHTTUN DÁHPÁHUS: Bargiidbellodaga Sámedikke joavkku parlamentáralaš jođiheaddji Ronny Wilhelmsen. Vuorkágovva: Astrid Helander
JÁHKKEMEAHTTUN DÁHPÁHUS: Bargiidbellodaga Sámedikke joavkku parlamentáralaš jođiheaddji Ronny Wilhelmsen. Vuorkágovva: Astrid Helander

Doarjut nubbi nuppi

Bargiidbellodaga Sámedikke joavkku parlamentáralaš jođiheaddji Ronny Wilhelmsen muitala son lei bearrašiin Oulus Suomas go gulastii Utøya dáhpáhusa birra. Lohká son illá jáhkii ságaid álggos, ovdal go fuomášii buot mediat dieđihit dan seamma. 

– Olu nuoraid áŋgiruššan jávkkai go olu nuorat jávke das maŋŋá. Leamaš lossat. Muhto muhtimat jotke ja muhtimat juogadit iežaset jurdagiid minguin geat eat leat vásihan dan ilgadis dáhpáhusa, vai mii maid áddet sin. Muhtumiidda lea dálkkas hállat dan birra, muhto ii buohkaide. Ii mihkkege leat riekta dahje boastut dán morrašis. Mu mielas lea váttis bahkket olbmuid ala jus eai háliit dan birra hállat. Mii lea buohkat iešguđetláganat. Muhto mii sáhttit nubbi nuppi doarjut, olmmošlaččat ja bellodaga, lohká Ronny Wilhelmsen.

-Almmuhus-