Stálonjárgga boazoeaiggát Per Mathis Oskal lea guottehan gárddi siste, muhto goit ge lea goaskin su ealu siste leamaš. Go Fylkkamánni ávžžuha boazodolliid guođohit eambbo guottetáigge, de lohká Oskal ahte dat dušše čájeha ahte ii leat ipmárdus boazodoalus.
Stálonjárgga boazoeaiggát Per Mathis Oskal lea guottehan gárddi siste, muhto goit ge lea goaskin su ealu siste leamaš. Go Fylkkamánni ávžžuha boazodolliid guođohit eambbo guottetáigge, de lohká Oskal ahte dat dušše čájeha ahte ii leat ipmárdus boazodoalus.
Boazodoalli Per Mathis Oskal, Stálonjárgga orohagas Romssas, lea dán giđa guottehan gárddis, vai galggašii nagodit eastadit goaskima speadjama.
Liikká lea goaskin goddán sis bohccuid.
Stáda Luonddubearráigeahčču lea duođaštan ahte goaskin lea goddán guokte miesi. Sis leat vel moadde miesi maid eai leat ollen iskat.
Boazoeaiggát čuoččuha maid ahte goaskin lea goddán ovtta njiŋŋelasa, man Stáda Luonddubearráigeahčču ii dohkkehan ahte goaskin lea goddán.
Leat geahččalan eastadit
Dasto ferte boazoeaiggát maid bidjan eastadandoaimmaid johtui, nu go geahččalit sirdit ealu, guođohit, biebmat dahje eará ládje eastadit vahága.
– Dat muitala ahte eai dieđe dili birra maide, mii leat guođohan, sirdán ja gárddis guottehan, mii leat maid biebman, muhto ii goaskima nagot guođohit. Go jorgalat sealggi, de lea dat goddime, lohká Oskal.
Sii ledje ohcan njeaidinlobi, muhto dan eai ožžon.
Dovdet iežaset bággehallan gárddi siste guottehit
– Orru dakkár sávaldatjurdda ahte sáhttá guođohemiin eastadit, vaikko movt guođoha, das ii leat ávki, mii leat geahččalan, lohká Per Mathis Oskal.
Son čilge ahte sii eai háliidivčče guottehit gárddi siste, vuosttažettiin go das sáhttet negatiivvalaš váikkuhusat ealáhussii, ii ge leat diehtu sáhttet go das dávddat čuožžilit. Nubbi ges go ii leat lunddolaš bohccui gárddi siste leahkit.
– Mii leat bággehallan dahkat dan, go leat olu goaskimat guovllus guottetáiggi. Mii leat geahččalan ovddit jagiid guođohit, muhto guottetáiggi ii nagot doallat čoahkis, muitala son.
Unnidit goaskimiid
Oskal, guhte lea sámediggeráđđelahttu ja maid Romssa ja Finnmárkku Boraspirelávdegotti lahttu Sámedikki namas, lohká ahte áidna čoavddus lea unnidit goaskimiid, ja dan áinnas ovdal go guottet álgá.
Son lea áibbas sihkar ahte goaskimat muđui dušše lasket.
– Boraspirelávdegottis ferte maid juoga signála boahtit eiseválddiide, go dá lea váttis dilli ealáhussii. Oainnán ahte lea miehtá Norgga váttisvuohtan, juogo eai oaččo njeaidinlobi, dahje jus ožžot, de lea dihto beaivvit goas galget báhčit. Dasa galget sierra olbmot ja lea váddása duohken nagodit njeaidit goaskima.
Oskalis ii leat boazodoallu iežas ovddasvástádussuorgin sámediggeráđis.
LOGA MAID: – Buoremus livččii jus boazoeaiggádii addošii váldi hálddašit boraspiriid
Ohcala geahččalanprošeavtta
Son ohcala maid geahččalanprošeavtta man Stuoradiggi dohkkehii mannan giđa. Prošeavttain galget geahččalit váldit eret goaskimiid Fosenis ja muhtun guovlluin Romssas.
Oskal ohcala prošeavtta, ja lohká Dálkkádat- ja birasdepartemeantta goazadit ášši.
Geahččalanprošeavttas galget geahččalit jávkadit goaskimiid mat vahágahttet guohtunealáhusaid.
Dálkkádat- ja birasdepartemeantta stáhtačálli Lars Andreas Lunde (Olgeš) čilge ráđđehus lea bargame gulaskuddanevttohusain prošeavtta birra, mii lea čadnon vahága duođašteapmái ja geahččalanortnegii ubnnidit goaskimiid Romssas ja Fosenis.
– Prošeakta galgá borasspiresoahpamuša ja Stuoradikki diŋgojumi rámmaid siskkobeale. Fargga sáddejuvvo gulaskuddamii. Seammás leat álgán kártet dili geahččalanguovlluin. Lea dehálaš ahte mis lea eambbo máhttu vahága ektui, ja makkár rolla gonagasgoaskimis lea das, vai beassat álggahit deaivilis eastadandoaimmaid, lohká Lunde.
Ipmirda boazoeaiggádiid fuolastumiid
– Mun ipmirdan ahte boazoeaiggádat fuolastuvvet go gonagasgoaskin vahágahttá ealu. Ráđđehusa mihttu lea ahte riidodássi unniduvvo ja ahte boazoeaiggádiidda galgá unnit vahát, seammás go vahát galgá buhtaduvvot. Stuoradikki dohkkehuvvon našunála nállemearri lea 850-1200 lállibára. Olles riikkas leat 936 lállibára, ja dat lea Stuoradikki mihtu siskkobealde, joatká Lunde.
– Ohcamat njeaidit gonagasgoaskimiid mat vaháguhttet bohccuid fertejit čuovvut dálá njuolggadusaid. Vuosttažettiin lea Fylkkamánni mii meannuda daid áššiid, ja luohtán ollásit ahte Fylkkamánni dahká dan bures, lohká Lars Andreas Lunde.
