NBR jođiheaddji evttoha ahte boazodoalli galgá sáhttit duššo riŋgestit Fylkkamánnái jus olu goaskimat leat ealu alde, ja lohkat ahte ferte báhčit. – Otná njuolggádusaid mielde ii leat dat nu álki, lohká Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji
NBR jođiheaddji evttoha ahte boazodoalli galgá sáhttit duššo riŋgestit Fylkkamánnái jus olu goaskimat leat ealu alde, ja lohkat ahte ferte báhčit. – Otná njuolggádusaid mielde ii leat dat nu álki, lohká Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji
Boazodoallit Norggas heađástuvvet go oaivvildit lea badjelmeari olu goaskimat.
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) jođiheaddji Ellinor Marita Jåma ipmirda bures boazodolliid fuolastumi, ja lea ge bivdán čoahkkima stádaministariin farggamusat dan ášši birra.
Son logai Ávvirii ahte boazoeaiggádiidda galggašii nu álki ahte lea duššo riŋget Fylkkamánnái ahte leat olu goaskimat ealu siste, ja ahte ferte báhčit.
– Fylkkamánnis ii leat eará go dohkkehit dan, ii sáhte leat nu ahte boazoeaiggát galgá dušše čuožžut ja geahččat go meahcceeallit spedjet, logai Jåma.
– Bahá seaguhit
Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji Christer Michaelsen lohká ahte otná njuolggadusaid mielde ii leat vejolaš maid Jåma evttoha.
– Dat ii leat nu álki otná njuolggadusaid mielde. Mii oaidnit dávjá riddoguovlluin ahte sáhttá leahkit mearagoaskin, ja dat lea dakkár mii borra ráppiid seammás go maid ieš goddá elliid. Lea bahá seaguhit. Otná hálddašeapmi lea ahte mis galgá bienaid rádjai diehtu go meannudit njeaidinohcamiid. Mii veardidit konkrehtalaččat náli ektui, muhto juste gonagasgoaskimis mis ii leat lihkká olu diehtu go ovdamearkka dihte geatki ja guovžža birra.
– Fertejit sirdit dahje guođohit vai eastadit vahága
Michaelsen lohká ahte vai galgá oažžut njeaidinlobi de leat olu áššit mat vuos fertejit čielggaduvvon.
– Ferte Stáda luonddubearráigeahčču duođaštan ahte gonagasgoaskin lea goddán bohccuid, ja dat ferte vissis mearri. Ii leat makkárge dihto lohkku, muhto ferte leahkit várra ahte šaddá stuora vahát boahtteáiggis, čilge son.
Maiddái eastadandoaimmat fertejit biddjon johtui vai galgá oažžut njeaidinlobi Fylkkamánnis.
– Boazoeaiggádat fertejit geahččalan sirdit ealu, guođohan eambbo ja vaikko geahččalan biebmat ja eará ládje geahččalan eastadit vahága. Dasa lassin ferte identifiseret goaskima mii goddá, vai galgá ávki njeaidit. Dasa leat stuora hástalusat čadnon, go goaskimat vánddardit viidát ja sáhttet máŋggalágan goaskimat. Galgá olu máhttu nagodit identifiseret rievttes lotti, lea dávjá Stáda luonddubearráigeahčču mii veahkeha de, lohká Michaelsen.
Monnenáigi hástaleaddji
Dávjá lea guottet áiggi ahte gonagasgoaskin lea stuorámus hástalussan, ja dat lea maid goaskima monnenáigi.
– Jus lea lálliloddi mii lea dagahan vahága boazoeaiggádii, de leat garra njuolggadusat dan njeaidit. Go jus njeaidá lállilotti dahje goappešat lottiid ovtta beasis, de čuohcá čivggaide maid. Nu ahte lea hástaleaddji oažžut njeaidinlobi muhto lea maid praktihkalaččat hástaleaddji nagodit njeaidit lotti.
Michaelsen lohká ahte heahtegádjumis báhčit lea maid hástaleaddji, go duođaštusnoađđi mii boahtá lea streaŋggis.
– Lea váttis duođaštit ahte lea heahtegádjun, ja ii leat eahpádus ahte lea váttis čilget konkrehta dilálašvuođa, lohká Michaelsen, ja lasiha ahte ii áiggo nu olus eambbo dan birra lohkat.
Olles Norggas galget gaskkal 850 ja 1200 lállibára
Gonagasgoaskima nállemihttu ii rehkenastojuvvo seamma ládje go ovdamearkka dihte geatki. Geatkis lea regiovnnaid mielde, muhto gonagasgoaskimis lea našunála mihttu.
Olles Norggas lea mihttu doalahit náli gaskkal 850 ja 1200 lállibáraid.
Rovdata.no neahttasiidu mii almmuha našunála meahcceealli loguid, dieđiha ahte gaskkal 2010 ja 2014 árvvoštalle ahte leat oktiibuot 963 lállibára Norggas.
