-Almmuhus-
KULTUVRAIi lean vuordán stipeandda oažžut 

Ii lean vuordán stipeandda oažžut 

-

-

Marja Bål Nango lea okta nuppis gii lea ožžon bargostipeanda, masa ruhta galgá mannat ii dieđe vel.

– Mun in lean vuordán ge, riŋgejedje fáhkkestaga munnje. Ledjen jođus čoahkkimii Osloi in ge vuordán ahte muhtin galggai riŋget munnje ja muitalit ságáid. Dat movttiidahtii mu beaivvi, gatnjalat measta golgagohte mus. Lei hui, hui, hui suohtas, dadjá Nango.

– Ruhta addá áiggi

– Stipeanda addá vejolašvuođa bargat filmmain, go lea freelancer, de ferte váldit ollu eará bargguid vai birge ekonomalaččat, addá vejolašvuođa bargat iežan prošeavttain, dadjá Nango.

Son dadjá ahte ruhta addá áiggi bargat iežas prošeavttain. Stipeanda maid lea ožžon lea 100 000 ruvnnu.

– Hui dehálaš ahte Filmfond Nord háliida juolludit munnje stipeandda, sámi filbmadahkkái. Leat juolludan go jáhkket munnje ja mu prošeavttaide, dehálaš čájehit dan jáhku.

Ii leat sihkar mo sáhttá ruđa geavahit

– Na, mun in dieđe masa ruđa áiggun geavahit. In leat ožžon buot dieđuid vel ja in dieđe juste makkár vuogi mielde mun sáhtán geavahit dan, juoga ládje manná filbmabargui aŋkke, muitala Nango.

Áidna sápmelaš guoktenuppelogis

– Lean mielde utvilkingsprográmmás UP, masa leat beassan 12 nissonolbmo. Lean áidna Davvi-Norgga nieida ja áidna sápmelaš mielde prográmmas. Oalle ávkkálaš munnje, beasan oahppat ollu, nannen iežan filbmenjurdagiid ja oahpu, muitala Nango.

Son dadjá ahte bargá olu vai beassá buoridit iežas máhtu.  – Mun maid dagan ollu tiŋggaid vai beasan ovdánahttit iežan máhtu, ja vai beasan bargat filmmain. Dat lea hui dehálaš munnje, dadjá Nango.

Almmuhii geassemánus oanehisfilmma

– Mun almmuhin oanehisfilmma «Njuokčamat» Norgga stuorámus oanehisfilbmafestiválas Grimstadas. Filbma čuovvu nissonolbmo, gii lea veagalváldojuvvon, maŋŋel dáhpáhusa. Dahkkon sierra máilmmis, inspirerejuvvon sámi muitalusvuogin. Ii leat álo álki čilget eará kultuvrraide, earát sáhttet čilget myhtalaš dahje magihkalaš, dadjá Nango.

-Almmuhus-