-Almmuhus-
OĐĐASATIeš árvvoštallan dahkat seamma go Trosten

Ieš árvvoštallan dahkat seamma go Trosten

-

-

Árjja bellodaga njunuš sámedikkis, Laila Susanne Vars árvvoštalai ieš maid cealkit eret Sámedikki jienastuslogus ovdal go politihkkegođii, ja nu ovtta ládje ipmirda Trostena eretcealkima.

Árjja bellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Sámedikkis, Laila Susanne Vars lohká lea šállošahtti go su bellodatustit lea cealkán eret sámedikki jienastuslogus.

– Mun anán hui árvvus Janoš Trostena, go son lea guhka leamaš mielde sámepolitihkas ja su lea ollu máhttu sámi servvodaga birra, lohká Vars.

 

Skurtnjasgáhttii áššit

Trosten bidjáge ággan iežas eretcealkimii jienastuslogus earret eará vuoigatvuođaáššiid, ja Vars lohká iežas ovtta ládje ipmirdit Trostena.

– Áššit maid son namuha leat hui skurtnjadahttii áššit, ja mun lean gullán dieid dajaldagaid olbmuin Guovdageainnus, ahte áigot iežaset cealket eret sámedikki jienastuslogus.

 

Áiggui ieš cealkit eret

Vars muitala son leige ieš maid, ovdalgo álggii politihkket, okta dain geat árvvoštalle cealket eret jienastuslogus.

– Mun in lean nuorran mielde makkárge politihkalaš bellodagas, ja dat mii cahkkehii mu politihkalaš beroštumi lei juste dat eahpevuoiggalašvuohta maid dovden, ja hállu geahččalit dáhkat juoidá dainna. Danne lea buoret searvat ja maiddái leahkit mielde jienasteame go de lea váikkuhan vejolašvuohta, lohká Vars.

 

Vars oaivvilda ii leat rievttes vuohki cealkit iežas eret jienastuslogus, ja sávváge ahte eambbosat eai čuovvol Trostena.

– Sámedikkis lea unnán doarjja ja lea hástalus oažžut olbmuid dieđihit iežasat sámedikki jienastuslohkui. Sávan ahte sámi servvodat čájehivčče eanet beroštumi sámediggái, go dan dat duođaid dárbbaša, lohká Vars.

 

Navdá luohpame

Vars lea eahpesihkar váikkuhusaide maid eretcealkin buktá.

– Mun in leat vel hupman Trosteniin, muhto lea garrá politihkalaš signála. Vaikko in dieđe váikkuhusaide ja leago Trosten luohpame politihkas, de navddán dan, lohká Vars.

 

Ii eisege luohpame

Janoš Trosten lohká ieš ahte ii eisege leat luohpame politihkas.

– Mun lean baicca politihkkeme ja eretcealkin lea reakšuvdna go mun in hálit leahkit mielde dohkkeheame stáhta jávkada sámi kultuvrra. Go lean mielde sámedikki jienastuslogus, de attán mun legitimitehta stáhtii doaivut ahte mun doarjjun sin rievidemiid sámi vuoigatvuođain. Ii leat heajos dilli sápmelaččain ruđalaččat, muhto kultuvrra bursa lea nohkame, ja dan in áiggo doarjut, lohká Trosten.

 

Ii ávžžut earáid

Trosten lohká ii son leat álggaheame makkárge kampánjjaid, ja iige ávžžut olbmuid cealkit eret sámedikki jienastuslogus.

– Mus ii leat oamedovdu leahkit mielde das, ja čájehan dan politihkalaččat. Sarvvis lea sarvvis, vaikko nulpe, lohká Trosten ja dainnalágiin govvida iežas politihkkema go lea eretcealkán sámedikki jienastuslogus.

 

Fertejit árvvoštallat váikkuhusaid
Sámedikki dievasčoahkkimis lea ovddasvástádus sámedigge jienastuslogu doaimmahit.

Dievasčoahkkima jođiheaddji Jørn Are Gaski ii sáhte vástidit makkár váikkuhusat leat Trostenii eretcealkimiin.

– Soaitá leat ahte Trosten de ii šat deavdde eavttuid mat biddjoje go son válljejuvvui várreláhttun, muhto in sáhte dadjat čielgasit ovdal go mii leat árvvoštallan ášši. Áidna čielggas lea ahte Trosten dainna ii beasa jienastit boahtte sámedikkeválggain, lohká Gaski.

 

 

 

-Almmuhus-