Idjabargu dagaha moivvii rupmašii ja lasiha vára oažžut borasdávdda. Nu leat riikkaidgaskasaš čeahpit gávnnahan ođđa dutkosiin maid leat čađahan.
Čehpiid gaskkas ledje 27 dutki 16 iešguđet riikkain. Sii ledje Máilmmi dearvvašvuođasearvvis ožžon barggu guorahallat ovddeš dutkamiid, mas sáhttet leat vejolaš oktavuođat gaskkal idjabarggu ja borasdávdda. Dutkanboađus almmuhuvvui The Lancet Oncology áigečállagis.
– Dat lea dutkan mas sáhttit lohkat ahte idjabargu sáhttá addit borasdávdda, lohká Kræftens Bekæmpelse seniordutki Johnni Hansen fágabláđđái 3F.
Dievdduin maid várra
Hansen lea leamaš mielde čehpiidjoavkkus, geat 2007:s maid árvvoštalle čanastagaid idjabarggus ja borasdávddas. Dalle gávdne seamma gávdnosiid.
– Dalle gávdne bohtosiid dušše nissonolbmuid ja čižžeborasdávdda ektui. Ođđaset dutkan maid čájeha ahte idjabargu sáhttá dagahit borasdávdda ovdarávssás, gassačoalis ja bahtačoalis. Dan dihte leat dievddut maid geat barget ijaid, mielde riskajoavkkus, lohká Hansen.
Hansen deattuha maid ahte oktavuohta idjabarggus ja borasdávddas ii leat dan dihte go lea unnán oađđán, muhto eanet dan dihte go muosehuhttá rupmaša ritmma ijaid.
Moivi rupmašis
– Luonddu bealis lea rumaš biologalaččat ráhkaduvvon lihkkat go čuvggoda ja nohkkat go sevnnjoda. Go lea čuovgat ihkku, de dájuha jierpmi jáhkkit ahte lea beaivi, lohká son.
– Váttisvuohta lea ahte seallat šaddet ja nanusmuvvet ihkku. Jus vuoivvas doaivu ahte lea idja, ja eará orgánat doivot ahte lea beaivi, de šaddá moivi rupmašis. Dat sáhttá leat čilgehus manne idjabargu jáhkkimis dagaha borasdávdda, lohká Hansen.
– Guorahallamis ii boađe ovdan man olu galgá bargat ovdal oažžu borasdávdda, lohká Det Nationale Forskningscenter for Arbejdsmiljø (NFA) professura Anne Helene Garde fágabláđđái 3F:ii.
(©NTB)
