-Almmuhus-
OĐĐASATHylleraas-guovddáš rahppo UiT:s

Hylleraas-guovddáš rahppo UiT:s

-

-

Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehtas (UiT) rahppo Hylleraas-guovddáš UiT:s  almmolaččat čakčamánu viđát beaivvi. Guovddáš lea okta dan logi erenoamáš dutkanguovddážiš masa Norgga dutkanráđđi juolludii erenoamáš dutkanguovddáš stáhtusa jagi 2017.

Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehta (UiT) dieđiha preassadieđáhusas ahte Hylleraas-guovddáš UiT:s rahppo almmolaččat čakčamánu viđát beaivvi.

Norgga dutkanráđđi juolludii erenoamáš dutkanguovddáš stáhtusa jagi 2017 ja Hylleraas- guovddáš lea okta logi erenoamáš dutkanguovddážis mii oaččui dan stahtusa.

Hylleraas-guovddážis lea oassi Senter for teoretisk og beregningsbasert kjemi (CTCC) doaimmas, mii lea erenoamáš dutkanguovddáš man Norgga dutkanráđđi ruhtadii 2007-2017 áigodagas. 

– Hylleraas-guovddáš lea okta dan moatti guovddážis mii lea ožžon ođasmahtton luohttámuša nuppi logi áigodahkii seamma jođiheapmái ja fágalaš váldolinjjá, lohká professor ja UiT dutkama prorektor, Kenneth Ruud, gii maid lea guovddáža nubbejođiheaddji. 

 

Almmolaš ávvudeapmi

Čakčamánu njealját beaivvi rahppo Hylleraas-guovddáš Oslos.

– Váldosivva main rahpan lágiduvvo easkka dál, lea ahte guovddáš háliidii ahte guovddáža ođđa lanjat galge gárvánit, mat gárvánedje ovdal geasi. Lea Oslo Universitehta (UiO) mii jođiha dán guovddáža ja danin lei lunddolaš ahte almmolaš rahpan lei vuos doppe, čilge Ruud manin dat easkka beaivvi maŋŋá rahppo Romssas.

 

Revolušuvnnalaš metodat

Hylleraas-guovddáš jođihuvvo UiO bokte ja guovddáža jođiheaddji lea professor Trygve Helgaker, muhto guovddáš lea juhkkon UiO ja UiT gaskka.

Kenneth Ruudas lea erenoamáš ovdasvástádus UiT doaimmain.

– Oktiibuot leat 60 miellahtu guovddážis, master- og doavttergrádastudeanttaid rájes, gitta postdocs ja dutkiide ja dasa lassin velá teknihkalaš ja hálddahuslaš bargoveahka, muitala Ruud.

 

Egil Hylleraasa gudnin

Lea Norgga fysihkkár Egil Hylleraas gii ovddidii revolušuvnnalaš metodaid mat ain adnojuvvojit, gean lea gudnejahttán Hylleraaš-guovddáš namain.

– Miehtá máilmmi investerejit miljárddaid kruvnnuid hukset ođđa, stuorra dutkaninfrastruktuvrraid mat galggašedje addit erenoamáš vejolašvuođaid dutkat ovdamearkka dihtii ovdáneaddji ávdnasiid ja bienasta bitnii iskat reakšuvnna biologalaš molekylain mat leat dehálaččat olbmo rupmaša doaibmamii. Dat dahkko dál áibbas ođđa čuovgagálduin, ja nu sáhttá maid geahččalit ođđa fysihka molekylaiguin ja ávdnasiiguin, čilge Ruud.

Go isket ođđa fysihka, de lea váttis einnostit maid soaitá oaidnit ja diehtit mo daid maid lea oaidnán, sáhtášii laktit iežamet dálá biologalaš áddejupmái. 

– Danin lea maid dehálaš ahte sáhttá dáid eksperimenttalaš studiaid rehkenastit mo dat gevvet ja nu sáhtášii maid buoridit eksperimenttalaš bohtosiid analysa ja nu olahit ođđa máhtu, lohká Ruud.

 

Vuolggaha ođasteami 

Dát vuolggaha ođasteami ráhkadit ođđa ávdnasiid ja dárkkistit biologalaš bargguid.

Seammás dagaha fysihkka ahte dálá rehkenastinmetodat gáržžohallet ja ferte ođđa metodaid ovddidit ja dan dahket Hylleraas-guovddážis.

Guovddáža dutkit galget maid iskat eksperimentála studiaid mat dahkkojuvvojit dáid infrastruktuvrrain. 

– Dát attašii erenoamáš ođđa máhttu ođđa kemihkalaš ja fysalaš albmonemiin, juoidá mii fas sáhtášii láidestit ođđa ávdnasiid ovddideapmái, joatká Ruud.

Norgga dutkanráđđi juolluda jahkásaččat 14,6 miljovnna kruvnna guovddážii logi jagi áigodagas, dainna eaktun ahte guovddáš gasku dán áigodaga oažžu buori árvvoštallama.

Guovddáža dutkit oassálastet maid iešguđetlágan dutkanprošeavttain maid dutkanráđđi dahje riikkaidgaskasaš dutkanruhtadeaddjit leat ruhtadan.

-Almmuhus-