-Almmuhus-
OĐĐASATHeitet háválusplastihkain

Heitet háválusplastihkain

-

-

Jagis galgá MENY biebmogávpi váldit eret buot háválusplastihkaid sin gávppiin, nu go háválusniibbiid, -gáffaliid, juhkanlásiid ja njammanrevrriid.

Dán mánu áigot juo vuovdigoahtit muorraháválusbasttiid ja -niibbiid.  Dan dieđihit preassadieđáhusas.

Plastihkka lea buorre go galgá riibadit biepmu. Muhto ii go galgá dušše okte geavahuvvot. MENY gávppit áigot dan rievdadit ja háliidit unnidit nuoskkideami ja váldit vára birrasis. 

– Mii eat hálit ahte plastihkka galgá miehtá mearragáttiid, párkkain ja mearas. Mii váldit oasi dan barggus, ja leat bidjan alcceseamet oanehis áigemeriid. Jagi geahčen ii galgga šat plastihkka min háválusbasttiin ja -niibbiin, juhkanlásiin ja gohpuin, lohká hoavda Vegard Kjuus.

 

WWF rámida

– Mii illosit go MENY áigu veahkkin bissehit plastihkkageavaheami, ja váldet eret dárbbašmeahttun plastihka iežaset rámbuvrrain. Dat lea dehálaš, ja sávan eambbosat čuovvulit. Juohke jagi geavvá 8 miljovnna tonna plastihkka merrii, ja das lea dárbbašmeahttun plastihkka oassin. Jus dát joatkašuvvá jagi 2050 rádjái, de lea mearas eambbo plastihkka go guolli, lohká máilmmi luonddufoandda WWF nubbijođiheaddji Karoline Andaur.

 

Unnidit

MENY lea juo álgán unnidit plastihkkageavaheami. 

Saláhtabáras leat váldán eret plastihkkadoasaid, ja baicce bidjan báberdoasaid. Dat iešalddis dagaha guhtta tonna unnit plastihka.

Álget maid geavahit muorrabasttiid, -niibbiid, ja -gáffaliid. Jus buot gávppašeaddjit válljejit muora ovdalii plastihka, de šaddá 2,3 tonna unnit plastihkka máilmmis. 

MENY áigu maid váldit eret plastihkkagohpuid ja plastihkkanjammanrevrriid, vai kundarat sáhttet válljet goappá háliidit, muora vai plastihka. 

Áigot maid geahččalit ruonasossodagas unnidit plastihkkageavaheami. 

– Leat dál geahččame buot čovdosiid das movt sáhttit unnidit plastihka, lohká Kjuus.

-Almmuhus-