-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Heahpanan go ieš lean leamaš givssideaddji

– Heahpanan go ieš lean leamaš givssideaddji

-

-

Sámediggeáirras Viktor Inge Paulsen lea ieš givssiduvvon mánnán ja maiddái givssidan earáid. Odne buvttii son čielga dieđu sámi mánáide ja nuoraide. Geahča video dás:

– Ovdalii go sealgádit nuppiid, cielahit ja vašuhit, de galgá baicce buorrestit, čáppa sániid ja ráhkesvuođa čájehit. Givssideapmi ii leat «coola», ii leat dohkálaš givssidit, dadjá NSR sámedikkeáirras Viktor Inge Paulsen videos, Ávvira lohkkiide.

 

Sámedikki dievasčoahkkin gieđahalai odne doaibmabijuid maid bokte sáhtašii buoridit sámemánáid ja – nuoraid psykososiála birrasa. Nu digaštalle áirasat givssideami ja dan váikkuhusaid.

Dan oktavuođas válljii nuorra almmái rahpasit muitalit mo son guđajahkásažžan vásihii givssiduvvot, dát givssideapmi dattege nogai ja son nagodii šaddat ustibiin givssideddjiiguin.

– Vearrát dáiddii leat dan gándii gean mun ledjen mielde givssideamen 3-4 jagi maŋŋil. Mun in dovdan iežan dego dat earát, muhto háliidin leat justa seammalágan go sii. Ammal danne serven unohasat givssidit muhtin eará oahppi, muitalii Paulsen sárdnestuolus.

 

Viktor lei moadde beaivvi jávkan skuvllas. Dan botta ledje oahpaheaddjit háleštan ohppiiguin givssideami birra, ja nu ledjet oahppit heaitán dáinna vieruin. Go Viktor máhcai fas skuvlii de son ii fuomášan ahte dilli lei rievdan ja álggii fas givssidit dan gándda gean lávejedje givssidit.

– Mun in lean goassege ovdal ieš álggahan givssideami, dušše čuovvolan earáid. Dán vuoru álggahin mun, muitalii Paulsen sárdnestuolus.

Lihkkus bođii muhtin eará gánda su lusa, dát almmái lei okta dain čaffadeamos albmáin mánáidskuvllas, son lei čeahpimus spábbačiekči ja olusat liikojedje sutnje ja atne su ovdagovvan. Viktor maid.

 

«– Amma dieđát ahte leat givssideamen dál? Dat ii leat coola, heaitte eret»

– Diet sánit leat dego boldon mu muitui, dajai Paulsen ja muitalii ahte dán čáffadis gándda sánit rievdadedje su:

– De fuomášin man romit mun ledjen láhtten ja ahte in hálit šat diekkár leat. Dan rájes mearridin ahte in áiggo goassege šat givssidit gean ge. Sárdnestuolus muitalii Viktor Inge Paulsen ahte sivvan dasa go son maid gárttai givssideaddjin, sáhttá leat leamaš go lei unnán diehtojuohkin fáttá birra dalle go son váccii 1. gitta 4. luohkás mánáidskuvllas máddin.

 

– Munnje lea leamaš heahpat ja lean viggan vajáldahttit visot, maiddái dan go ieš givssiduvvojin.

Viktor Inge Paulsen, NSR sámediggeáirras

Paulsen muitala iežas válljen rahpasit dán birra vai loktanivčče máhttu givssideami birra.

– Givssideapmi lea oalle tabu, soaitá erenoamáš tabu sámi birrasiin. Go nu mo Inger Elin Utsi ge loga sárdnestuolus, de eat leat sápmelaččat nu rahpasat muhtin áššiid birra. De lea hui dehálaš ahte mii geahččalat ráhkadit eanet rabasvuođa givssideami birra, ja de lea maid dehálaš ahte skuvllain ja ruovttuin ožžot eanet máhttu givssideami birra, čilge son ja lasiha:

– Mánáid guottut dávjá bohtet gievkkanbeavddi birra ruovttus.

 

– Dávjá gullat muitalusaid olbmuin geat leat givssiduvvon, muhto hárve sis geat leat givssidan earáid. Lei go váttis muitalit dán birra?

– Dát lea dakkár maid lean čiegadan gitta otnážii, nu ahte diehttelasat lea munnje maid leamaš tabun hállat dán birra. In leat goassege hállan geainnage dán birra, lei dušše oanehis áigodat eallimis, ii lean sáhka eará go moatti vahkku birra. Muhto munnje lea leamaš heahpat ja lean viggan vajáldahttit visot, maiddái dan go ieš givssiduvvojin.

Paulsen jáhkká olbmuid háliidit čiehkat dákkáriid.

– Go lea sáhka das ahte lea mánát geat givssidit de olmmoš háliida veahá čiegadit dan ahte lea ieš maid givssidan earáid, dahje searvan givssidit earáid. Ja de álgá olmmoš dan dego čiehkat eret muittus iige hálit dan birra hállat ovdal go lea gearggus dasa ja rávásnuvvan.

 

Rámidii

Maŋŋil Paulsena sáhkavuoru rámidedje máŋggas su rabasvuođa ovddas. Bargiidbellodaga Jørn Are Gaski lei okta dáin.

– Mun háliidan giiti Paulsena su rabasvuođa ovddas, dajai Gaski sárdnestuolus dakka maŋŋil.

 

Sámediggi eai hálit dohkkehit givssidemiid, cielahemiid, vealahemiid ja fuotnumiid, ja váldet duođas dan go našunála ohppiidiskosat čájehit muhtin skuvllain, sámegiela hálddašanguovllus, leat olu givssidemiid.

Danne leat ge mearridan čuovvolit dán iešguđet lágan doaibmabijuiguin mat galget sihkkarastit ahte sámi mánát ja nuorat ožžot seammaárvosaš divššu go muđuid álbmogis go lea sáhka dákkár dáhpáhusaid birra.

– Mun lean hui rámis go Sámediggi gieđahallá dán ášši. Olu mánát ja nuorat leat váldán oktavuođa muinna ja muitalan iežaset vásáhusaid birra, ja mun sávan dáid doaibmabijuid veahkehit sin, dajai sámediggeráđi lahttu Silje Karine Muotka, geas lea ovddasvástádus oahpahusáššiide.

 

Eanet doaibmabijuid birra maid sámediggi lea evttohan sáhtát lohkat dás.

 

Dál sávvá Viktor Inge Paulsen iežas rabasvuođain eastadit givssideami.

– Sávan ahte sáhtán leat mielde bisseheames givssideami, ja jus oktagá anáš mu ovdagovvan de háliidan leat buorre ovdagovvan. Mun háliidan čearggádit ahte givssideapmi ii leat «coola», dat ii leat dohkálaš.

 

 

-Almmuhus-