-Almmuhus-
KULTUVRA– Háliidan vel eanet luođi ja sámegiela, ISÁK!

– Háliidan vel eanet luođi ja sámegiela, ISÁK!

-

-

ISÁK joavku ii leat orron áibbas jaska go pandemiija álggii ja konsearttaid šluhttejedje miehtá máilmmi. Duostilisvuođain stoagadit luohteseaguhusain ođđa skearrus maid leat almmuhan.

ISÁK álggaha dán jagi ođđa skearruin ja jienain «Roasut» skearruin. Jietnagovva lea oahpes ISÁK jietnagovas, muhto leat muhtun ođđa bealit joavkku musihkas mii almmuhuvvo bearjadaga ođđajagimánu 29. beaivvi. 

Luđiin lokte mu vuordámuša

ISÁK joavkku njuikkodeaddji bássaritmmat addet miela dánsut ja lihkadit, muhto dattetge leat lávlagat dán skearrus nu iešguđetláganat ahte dagaha dovddu mas jurddašan ahte in ipmir čielgasit maid ISÁK háliida dáinna skearruin. 

Vuosttaš šuoŋa namma lea «Issát» mas Ella Marie Hætta Isaksen álggaha luđiin ja dajahallá iežas áddjá. Árvidan ahte lea persovnnalaš. Hirbmat gehppes ja movttegis luohtešuokŋa, mii álkit bisána muitui ja millii go dan gullá. Ella Marie juoigá litna ja vuogas jienain,  muhto gullo bures ahte lea ISÁK-lávlunmálle dan juoigamis. Málle sáhttá čilget nu ahte bidjá jiena nu ahte doarggista ja boatkkuha jiena gaskkohagaid, muhto datte ge ii bisán jietna. Lea dovddus ISÁK-vuoigŋa jietnagovas, muhto seammás lea hui illudahtti go ISÁK váldá dan lávkki juoigamii, ja mii dahká ahte vuordámušat skerrui viidáset loktanit. Lávlunjietna lea maid buoret gullat daid háviid go ii boatkanatta lávllodettiin.

Nahkárat álget oaguhit mu

Nubbi lávlla lea «Ain Du», mas lea áibbas earálágan stiila go vuosttaš šuoŋas ja álgá eŋgelasgillii, ja gaskkohagaid lávlu sámegillii duos dás moadde sáni. Váldogiella lávlagis lea eŋgelasgiella, ja sámegielain herve oasážiid. Persovnnalaččat lean vuosttaš lávlagis lokten vuordámušaid ja movttáskan luohtemelodiijain, muhto nuppiin lávlagiin ii nagot seamma ládje doalahit dan buori ja movttegis vuoiŋŋa mainna álggahii, ja mu bealjit álget láittastuvvat. Čiekŋalis bássajietna ja electro-musihkka seaguhuvvo eŋgelasgielain ja sámegielain, ja lea vehá hástalus ipmirdat man guvlui ISÁK háliida dáinna lávlagiin.

Goalmmát lávlagis vuodjugoađán oalát nahkáriid sisa. Vokálajietna lea váldooassi lávlagis ja lea dušše vehá syntha mii čuovvu musihka. Manná njozet go ISÁK lávlu «My Love» (sámegillii: mu ráhkis). Lávlla mii ferte leat dat njoazimus šuokŋa olles skearrus, ja erohus lea nu stuoris ahte dan livččii ožžon guođđit áibbas lohppii dán skearrus.

«Roassu» boktá fas miela

Lean guldalan buot lávlagiid skearrus, ja lea erenoamážit okta lávlla mii báhcá millii ja lea áibbas earálágan melodiija mas lea luohtemálle lávlun. Dan lávlagis lea dakkár liekkusvuohta melodiijas, lea movttet, muhto ii nu issoras jođán. ISÁK lávlu roasuid birra, teaksta ii leat nu olu go luohti guoddá eanaš oasi lávlagis. Lávlla heive bures movttiidahtti lávllan pandemiija áiggis, ja lean áibbas sihkar ahte dát boahtá olu gullot rádios dás ovddos guvlui. 

«– Doala mu gieđa nu ahte muite. Dego munno máttut leat muitán ahte. Dát roasut eai min gotte. Jus mii eat daid divtte». Dá lea olles teaksta «Roasut» lávlagis, ja eanet ii dárbbat. ISÁK orro vehá dieđiheame ahte dat boahtá mannat bures minguin, vaikko leat roasuid čađa doarrume dál.

Sámegiella ja luohti lea buoremus

Dat mii báhcá millii go lean gullan dán skearru ja buot daid seaguhusaid, lea ahte háliidivččen olu eanet sámegiela gullat, ja ahte šattan vehá eanet luohtegoikkus. Mu mielas lea dat mii maid lea Ella Marie lagamus váimmu, ja sámegiella lea dat maid buot buoremusat hálddaša.

Munnje boahtá maid jurdda ja jearaldat – geasa lea dát skearru ja gean lea háliidan duhtadit? Eŋgelasgiella, sámegiella, luohti, juoigan, popmusihkka mas iešguđet šáŋŋerat leat suddaduvvon oktii ja ráhkadan measta ođđa šáŋŋera. Sii leat duostilat. Joavkku lávlu lei mielde Stjernekamp-gilvvus, gos oahpai iešguđet šáŋŋeriid ovdanbuktit lávddis, ja orrot muhtin muddui vuostálasvuođat dán skearru jietnagovas maid lea váldán mielde ođđa skerrui, muhto dál háliidan ahte ISÁK duostagoahtá vel eanet fátmmastit sámi osiid.

Máŋgga teavsttas vuhtto maid politihkalaš sisdoallu mii lea metaforalaš hápmái čállon ja dainna lágiin sáhttá maid dulkot teavsttaid persovnnalaččat iežas eallimii jus govahallá nu. Leat maid soames persovnnalaš teavsttat oktavuođaid ja hástalusaid birra. Dat guokte beali addet ipmárdusa ISÁK joavkku beroštumiid birra.

Gállá ođđa luottaid

Olles buvttadeapmi lea hirbmat profešunealla ja bures buvttaduvvon. Das eai gullo boasttuvuođat ja jorraleamit, ja lea sihkar ahte lea sierralágan sámi «clubbing» musihkka. Dat eai leat gallis geat ráhkadit dákkár musihka, ja ISÁK gállá ođđa luottaid Sámi, Norgga ja máilmmi musihkkamáilmmis iežaset jietnagovva-seaguhusain. Dál lea oaidnit movt olbmot váldet vuostá daid ođđa šuoŋaid ja ritmmaid.

Bircu: Šerres njelješ


«Ain Du» lávlla almmuhuvvui ovdal juovllaid, ja lea gávdnamis ođđa skearrus. Dát lea nubbi lávlla ođđaskearrus, ja dá oainnát dan lávlaga video.

-Almmuhus-