-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATHáliida go Ávvir 500 priváhta­opmodaga meahcis?

Háliida go Ávvir 500 priváhta­opmodaga meahcis?

-

-

Skábmamánu 16 b. čalla Ávvir oaivečállosis bearraša birra Kárášjogas geat háliidedje priváhta eanasaji iežaset goahtái ja ožžo doarjaga dasa.

Vuosttažettiin ii leat Ávvira váldodoaimmaheaddji ipmirdan ášši. Mii eat leat goassege vásttostan ahte goahti ii gula bearrašii dahje ahte bearrašis eai leat geavahanvuoigatvuođat guovllus. Mii leat vásttostan bearraša oamastanrievtti eatnamii man alde goahti lea, ja ahte olbmot geat gullet bearrašii, muhto eai oro guovllus, Finnmárkkus dahje oba Norggas ge, ožžot eanet rivttiid go olbmot geat orrot guovllus.

Nubbi lea ahte ášši ii beassan Alimusriektái go «áššis ii lean doarvái vuođđu ovddiduvvot». Danne ášši ii árvvoštallo Alimusrievttis ja meahcceduopmostuolu duopmu lea riektefámolaš.

Goalmmát lea: oaivvilda go duođai váldodoaimmaheaddji ahte mii galgat láhčit diliid nu ahte buohkat geain lea goahti Finnmárkkus galget oažžut priváhta eanasajiid? Dat mearkkaša maid ahte mii addit rivttiid olbmuide eará guovlluin Norggas. Oallugat livčče illudan, muhto boazodoallu livččii vuorjašuvvan.

Álggos veahá duogáš: Finnmárkkukommišuvdna kárte vuoigatvuođaid Finnmárkkus. FeFo lea gohčohallan oaivvildit buot áššiin maid sii ovdanbuktet. Mii eat leat dan ieža hutkan, Stuoradiggi lea.

Eanaš áššiin mii leat ovtta oaivilis kommišuvnnain. Dalle mii ollašuhttit vuoigatvuođagáibádusaid. Áššiid maid kommišuvdna meannuda lea vejolaš guoddalit meahcceduopmostullui, ja de šaddat mii automáhtalaččat vuostebeallin. Mii eat leat dan ge ieža hutkan, dát lea maid Stuoradiggi.

Dikkis mii ovddastit finnmárkulaččaid beroštumiid, sihke sápmelaččaid ja erenoamážiid boazodoalu, ja čuovvut gustovaš nationála rievtti. Nu lei maid Kárášjoga goahteáššis.

Dan áššis oaivvildii stivrra eanetlohku ahte ii gávdno riektegeavahus addit priváhtaopmodagaid 500 goahtái Finnmárkkus. Min dieđuid mielde ii gávdno go okta priváhta goahteeanan Finnmárkkus – okta oahpaheaddji Unjárggas oaččui dan 1920-logus. Sihke goahti ja eaiggádat lea dál historjá. Jus báikeolbmot áigot maidege bargat guovllus, de fertejit sii váldit oktavuođa eaiggádiin gii orru lulde. Danne mii oidit láigosajiid buot gođiide, nu movt mii maid fálaimet bearrašii Kárášjogas. Jus ii bajásdoala dahje geavat goađi, de luondu váldá dan ruovttoluotta ja dat ii váikkut min maŋisbohttiide.

Stivrra eanetlohku oaivvildii maid ahte jus addá vejolašvuođa ovtta priváhta eatnamii meahcis, de dat váikkuha buohkaide. Min vásáhus lea ahte priváhta eanan dagaha ahte investeren lassána – ja investeren buktá eambbo doaimmaid ja geavaheami. Omd. sáhttá priváhta eatnama áidut. Mii logaimet aitto ášši dievddu birra gii lei meahcis orron guhkit áiggi, ja mii dagahii ahte bohccot hilgo ragatguovllu. Retoralaš gažaldat: Maid mielddisbuktet eambbo doaimmat jagi 2122?

Ávvir ii leat ipmirdan mii min bargu lea vuoigatvuođaid kártemis, ja ii ge jurddaš min maŋisbohttiid birra. Dát ášši ii leat lobihemiid birra. Kárášjoga bearaš ja earát eai leat rihkkon lága, muhto čorgadit láhtten. Váldočállosa kommentárfealtta retorihkas váilu, nu movt máŋgga eará sajis, duohtavuohta.

Kárášjoga goahteášši lea dál čielgan rievttalaččat, ja dan mii čuovvulit. Mii áigut dál bargat vai ášši formaliserejuvvo.

Mii árvvusatnit goahteárbevieru, muhto Ávvir ferte leat eambbo spesifihkka makkár goahteárbevieruid sii háliidit ahte mii galgat suddjet. Dološ čállosat čilgejit ahte goađit galge leat rahpasat ja buohkaid várás. Ávvir ii oro ovddideame dán árbevieru.

-Almmuhus-