-Almmuhus-
OĐĐASATGurravári guovlu ráfáidahttojuvvo

Gurravári guovlu ráfáidahttojuvvo

-

-

Bargu ráfáidahttit Gurravári guovllu Álttás lea dál válmmas, ja dat čalmmustahttojuvvo ráfáidahttinlágidemiin Uhca Gurravárážis maŋŋebárgga.

Lágideapmi lea rabas buohkaide, ja dáhpáhus čađahuvvo basseaŋŋa lahkosis Uhca Gurravárážis, Riikaantikvára Jørn Holme áigu geiget ráfáidahttindokumeanttaid Álttá suohkanii, ja dálkkádat- ja birasministtar Vidar Helgesen lea okta sárdnideddjiin.

Finnmárkku fylkkagieldda njunušpolitihkkárat galget maid oassálastit. Máret-joavku galgá čuojahit.

 

FFG evttohus

Ráfáidahttinproseassa lea ádjánan máŋga jagi, ja das leat ollugat leamaš mielde. Finnmárkku fylkkagielda lea hábmen loahpalaš ráfáidahttinevttohusa, ja Riikaantikvára lea mearridan ráfáidahttima.

 

Ollu cealkámušat

Ráfáidahttinevttohus lea leamaš gulaskuddamis ja Álttá suohkan lea dan dohkkehan. Proseassas lea ožžon ollu cealkámušaid, das go Gurravári guovllus leat iešguđetlágan beroštumit. Ráfáidahttinrádjá lea ge máŋgii rievdaduvvon.

 

Vuosttaš ássansajit Finnmárkkus

Gurravári ássansajiin lea erenoamáš mearkkašupmi arkeologiijas; gávdnosat doppe leat boarrásat geađgeáiggis ja leat Gurravári-kultuvrra (Komsakultuvrra) historjjá vuođđun.

Ássansajiin lea stuora kulturhistorjjálaš árvu, regionálalaččat, nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Olbmot leat guhká geavahan dán guovllu, sullii 10 000 jagi dás ovdal gitta otnážii.

 

Erenoamáš historjá

Gurravári guovllus leat erenoamáš eanadatárvvut, ja lea hui bivnnut vázzinguovlu.

– Lea dehálaš ráfáidahttit kulturmuittuid vai dat álgovuolggalaš hámis seilot máhtto- ja vásáhusgáldun, ja nu sáhttá ge Gurravárri, Álttás, gos leat gávdnosat boarrásat ja nuorat geađgeáiggis joatkit illudahttit ja movttiidahttit dálá ja boahttevaš buolvvaid, muitala arkeologa Kristin Foosnæs Finnmárkku fylkkagieldda preassadieđáhusas.

-Almmuhus-