Vaikke oaiviliskkadeami dáfus Guovddášbellodat ovdána, de lea sis alddiineaset vel stuorit mihttu. Duhtavaččat sii gal leat oaiviliskkadeami tendeanssain.
Guovddášbellodat Sámedikkis oččošii vihtta áirasa Sámediggái jus odne livččii sámediggeválga, čájeha oaiviliskkadeapmi man Sentio Reaserch Norge leat čađahan Ávvira ja NRK Sámi ovddas.
Mannan áigodagas de leat Guovddášbellodagas leamašan guokte áirasa Sámedikkis. Jus dál livččii válga, de oččošedje golbma eanet áirasa Sámediggái. Oaiviliskkadeamis sii ožžot 11,6 proseantta jienasteddjiin, mii lea 4 proseantta eanet go 2017 válggas dahke.
Stuorit mihttu
Guovddášbellodaga sámediggeáirras, Cecilie Hansen, illuda go oaiviliskkadeapmi čájeha ahte sii ovdánit. Son ii dieđe man olu deattu galgá bidjat oaiviliskkadeapmái, muhto lohká sis alddiineaset stuorit vel mihtu go dat vihtta áirasa maid sii dál orrot oažžume Sámediggái.
– Min iežamet mihttu gal lea dáid válggaid oktavuođas oažžut gávcci áirasa Sámediggái. Vihtta lea buorre, muhto mihttu gal lea mis vel golbma eanet oažžut Sámediggái, lohká Hansen.
Juoidá riekta bargan
Hansen maid lohká ahte sis lea mihttu dás ovddosguvlui, válgabeaivvi rádjái, hupmat olbmuiguin ja čilget sidjiide Guovddášbellodaga politihka. Mihttu lea olihit nu olusiid go vejolaš.
– Dieđus mii leat juo hupman olu olbmuiguin, ja áigut ain dan dahkat. Min bargu dássážii várra čájeha ahte juoidá riekta leat mii bargan, ja ahte movttiidahttá ain ovddasguvlui bargat nu go mii leat dahkan dán rádjái.
– Mii leat maid dadjan ahte jus oktage áigu hupmat min evttohasaiguin, de lea beare riŋget, de mii vástidit ja čilget iežamet politihka vai ipmirdit olbmot maid mii áigut sámepolitihkas bargat. Mii háliidit olbmuid lahka leat, ja čájehit ahte minguin lea álki oažžut oktavuođa ja muitalit iežas oaivila, lohká Hansen.
Viežžá jienaid Árjjas
Oaiviliskkadeapmi čájeha maid ahte Guovddášbellodat viežžá buot eanemus jienaid sis geat mannan válggas jienastedje Árjja. Olles 17 proseantta Árjja jienasteddjiin mannan válggas lohket sii jienastivčče Guovddášbellodaga. Nubbin eanemus jienaid sii vižžet Bargiidbellodagas, 9 proseantta.
Eanemus jienasteddjiid sii manahit Nordkalottfolket bellodahkii, namalassii 17 proseantta, nubbin eanemus fas Ovddádusbellodahkii, ovcciin proseanttain.
– Mu mielas ii leat nu ártet jus Árjja jienasteaddjit lohket min bellodaga áigut jienastit. Mis ja Árjjas leat sullii seamma árvvut. Dainna in hirpmahuva mun. Go mii manahit jienasteddjiid Nordkalottfolket bellodahkii, dasa ferte lohkat ahte mii fertet beare ain muitalit iežamet politihka ja bargat nu go dán rádjái leat bargan. De ferte oaidnit man bures dat logut dollet go olbmot leat jienastan, lohká Hansen.
Garraset gáibádusat
Hansen sádde maid hui čielga signálaid bellodagaide mat singuin áigot ovttasbargat boahtte sámediggeáigodaga:
– Mis lea dál eambbo hárjáneapmi Sámedikkis go maŋemus lei. Mii leat buorebut ráhkkanan, ja diehttelasat mis leat dán háve garraset gáibádusat go maŋemus ledje. Mii mannat válgii iežamet prográmmain, ja dat mii prográmmas boahtá ovdan, dat lea midjiide dehálaš Sámedikkis, lohká son.