-Almmuhus-
OĐĐASATGuovda­geidnui cegge­juvvon máilmmi stuorámus gievkkan­lávvu

Guovda­geidnui cegge­juvvon máilmmi stuorámus gievkkan­lávvu

-

-

Gievkkanlávvu lea dál ceggejuvvon Guovdageainnu hotealla olggobeallai, dan sáhttá skutera maŋŋái heŋget ja lea maiddái Bocuse D’Or sertifiserejuvvon.

ICR lea máŋga jagi bargan dan ovdii ahte ovddidit álgoálbmogiid biebmokultuvrraid. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas leat addán doarjaga hukset árktalaš biebmolaboratoriija Arctic Indigenous FoodLab.

ICR generálačálli Anders Oskal muitala ahte biebmolaboratoriija galgá leahkit mobiila, man galgá sáhttit fievrridit dárbbu mielde sihke biillain ja skohteriin.

– Mii leat dál ceggeme dán lávu ja gievkkana, Boaššu, hotealla lusa. Jurdda dáinna biebmolávuin lea ahte dat galgá leahkit álgoálbmotnuoraid geavahanvuogádat gos galget beassat biepmuin bargat. Dat mearkkaša ahte galget beassat bargat árbevirolaš biepmuiguin, earenoamážit dakkár osiiguin mat leat jávkame, ja ođđaáigásaš biepmuiguin. Nuorat galget beassat bargat ja čájehit iežaset biebmokultuvrra ja árvvuid, dadjá Oskal.

– Dán konseapttas leat guokte máilmmi mat deaivvadit. Árbevirolaš bealli maid mii dáppe dovdat bures, namalassii lávvu gos bassit biepmu dolas. Nubbi bealli konseapttas lea ahte das lea áibbas ođđaáigásaš gievkkan ráhkaduvvon stális, láses ja alumiinnas mii lea Bocuse D’Or sertifiserejuvvon. Bocuse D’Or sertifiserejuvvon gievkkan mearkkaša ahte dán mobiila gievkkanis sáhttet earret eará riikkajoavkku goahkat hárjehallat.

BIEBMOÁRBEVIERUT: Anders Oskal muitala ICR áigot dáinna lávuin bargat álgoálbmogiid biebmoárbevieruiguin riikkaidgaskasaččat. Mannan vahkkoloahpa ceggejuvvui lávvu vuosttaš geardde ja besse ge vuosttaš geardde oaidnit movt buot komponeanttat doibmet ovttas. Govven: Iselin Skum
BIEBMOÁRBEVIERUT: Anders Oskal muitala ICR áigot dáinna lávuin bargat álgoálbmogiid biebmoárbevieruiguin riikkaidgaskasaččat. Mannan vahkkoloahpa ceggejuvvui lávvu vuosttaš geardde ja besse ge vuosttaš geardde oaidnit movt buot komponeanttat doibmet ovttas. Govven: Iselin Skum

Johtaleaddji lávvu

Oskal lohká vuođđun lávvui lea dat duohtavuohta ahte sápmelaččat leat johtaleaddjit, ja nu lea ge maid olles konseapta johtaleaddji. 

– Dá lea máilmmi stuorámus johtaleaddji gievkkanlávvu. Dát lávvu lea logi mehtera allat. Dán ii leat vejolaš fievrridit dábálaš lávvomuoraiguin ja danne leat mii ovttasbargan olbmuiguin geat leat earenoamáš čeahpit alumiinnain, ja sii leat ráhkadan midjiide lávvomuoraid alumiinnas. Alumiidna lea geahpas ja danne lea vejolaš dán gievkkanlávu sirddašit ja fievrridit dohko gosa lea dárbu.

Jurdda vulggii Dánmárkkus

Oskal muitala ahte jurdda dákkár lávvui vulggii go ICR lei Dánmárkkus fitname Davvi-Eurohpa stuorámus goahkkaskuvllas. Go skuvlla direktevra čájehii sidjiide skuvlla, de lei okta latnja gosa eai beassan sisa.

Oskal lohká son imaštalai hirbmadit manne dát uksa lei lásas ja manne dohko eai beassan guovlalit ge sisa.

– Direktevra muitalii de ahte dien lanjas lea Bocuse D’Or gievkkan ja dohko eat beassan sisa go juste dalle lei Dánmárkku goahkaid riikkajoavku hárjehallame mailmmemeašttirgilvvuide. Ii oktage galgan oaidnit maid sii plánejit.

– Go uksa lei gitta ja dohko eat beassan, de šattai dat dieđusge munnje hui gelddolaš ja mun jurdilin ahte diekkár gievkkana dárbbašit mii maid Sámis. Jurddašin maid ahte várra lea veadjemeahttun midjiide go eat dieđe gosa dan galgat hukset ja ahte šaddá beare divrras. Muhto dát jurdda lea beassan láddat dan rájes, ja sihke ovddit ja dálá ráđđehus lea investeren dán prošektii ja háliidit ahte mii galgat oažžut dan johtui.

GIEVKKAN: Gievkkanlávus leat guokte gievkkankomponeantta main leat sabehat vuođus vai galgá sáhttit fievrridit earret eará skutera maŋis. Gievkkankomponeanttat biddjojit oktii ja lávvoloavdagis lea ráigi gokko gievkkan heive sisa, ja go gievkkana seinniid lokte vulos de šaddá biebmolávdi árrana guvlui. – Dán gievkkanis sáhttet vihtta dahje guhtta goahka bargat oktanaga, dadjá Oskal. Govven: Iselin Skum
GIEVKKAN: Gievkkanlávus leat guokte gievkkankomponeantta main leat sabehat vuođus vai galgá sáhttit fievrridit earret eará skutera maŋis. Gievkkankomponeanttat biddjojit oktii ja lávvoloavdagis lea ráigi gokko gievkkan heive sisa, ja go gievkkana seinniid lokte vulos de šaddá biebmolávdi árrana guvlui. – Dán gievkkanis sáhttet vihtta dahje guhtta goahka bargat oktanaga, dadjá Oskal. Govven: Iselin Skum

Olles gievkkan

Gievkkanis leat buot rusttegat maid dárbbaša. Omman, čáhcerevrret, boson, čuovggat ja bargobeaŋkkat. Jus gievkkanlávvu galgá duoddaris adnot de fievrriduvvo vel liigereahka maŋis mas lea sihke elrávdnjerusttet ja čáhci. Sihke ceggen ja njeaidin dahkko giehtafámuiguin, mašiinnaid haga.

– Olles lávvu oktan gievkkaniin ja stákkuiguin orro hui lossat oaidnit, muhto alumiidna lea geahpas. Divrras, muhto geahpas. Alumiidna ii leat dieđusge nu buorre dálkkádahkii, muhto nuppe dáfus lea dát gievkkanlávvu ráhkaduvvon dainna lágiin ahte gierdá buot lágan dálkkiid ja biekkaid. Nu dat boahtá bistit máŋgalogi jagi, dadjá Oskal. 

Gievkkanlávvu galgá ceaggát Guovdageainnus badjel beassážiid. Muđui lea plánas ahte gievkkanlávvu galgá adnot Arendalsvahkkus borgemánus ja maiddái Bocuse D’Or finálas Frankriikkas. 

– Dát lávvu rahpá ollu vejolašvuođaid álgoálbmot nuoraide go besset bargat iežaset biebmokultuvrrain. Go dán gievkkanlávu sáhttá váldit máilbmái, de sáhttet min nuorat čájehit ja oahpahit min biebmokultuvrra viidát. Dát gievkkanlávvu ollašuhttá dan jurdaga ahte sápmelaččat leat johtileaddjit ja mii leat hárjánan lávus gohkket. Dát gievkkanlávvu lokte dan bargovuogi ja vejolašvuođaid vel badjelii. Dasa lassin lea dát gievkkan gilvogievkkaniin sertifiserejuvvon ja dat addá maid stuora vejolašvuođaid boktit fuomášumi algoálbmogiid biebmokultuvrii, dadjá Anders Oskal. 

-Almmuhus-