Kárášjoga spesialistadoavttir Amund Peder Teigmo oaivvilda Guovdageainnus buidot olbmot dego dat livččii njoammudávda. Son ávžžuha kránnjá gieldda olbmuid cuvket sohkarpáhkaid, čuohppat buoiddi eret bierggus, gazzat guolevuoja ja lihkadišgoahtit.
Kárášjoga spesialistadoavttir Amund Peder Teigmo oaivvilda Guovdageainnus buidot olbmot dego dat livččii njoammudávda. Son ávžžuha kránnjá gieldda olbmuid cuvket sohkarpáhkaid, čuohppat buoiddi eret bierggus, gazzat guolevuoja ja lihkadišgoahtit.
– Lea njulgestaga buoidivuođaleavvan doppe ja lea min buohkaid ovddasvástádus juoidá dainna dahkat, dadjá Teigmo.
Iskkadeapmi
Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui Sámi doavtterseminára Romssas. Doppe bođii ovdan Saminor dutkan raporttas ahte sin dearvvašvuođaiskkadeapmi čájeha Guovdageainnus leat ollu buoiddesolbmuid.
Sámi dearvvašvuođa dutkanguovddáš lea johtán jagi 2012-2014 sámi gielddaid mielde ja čađahan dearvvašvuođaiskkadeami. Ovdaprošeakta deattuha guovddáš álbmotdávddaid nu mo diabetes 2 ja váibmo- ja varrasuotnadávddaid, muhto maiddái borrandábiid, birasmirkkuid, bátnedearvvasvuođa ja oađđima.
Dát guorahallan lea dán rádjái čađahuvvon Evenáššis, Skánihis, Kárášjogas, Guovdageainnus, Porsáŋggus, Gáivuonas, ja Omasvuonas ja Ivgugielddas.
– Lea dušše spekulašuvdna mu bealis, muhto jáhkán Guovdageainnus menddo unnán lihkadit. Danin čájehuvvojit dákkár bohtosat, dadjá Teigmo.
Kampánjaevttohus
Maŋŋá doavtterseminára deaddilii Amund Peder Teigmo Guovdageainnu facebooksiidui dieđuid gos son sihke ávžžuhii ja váruhii guovdageaidnulaččaid, dás oainnát oasáža su čállosis:
«Cuvke, Čuohpa, Gacca, Vácce!
(Cuvke sohkarpáhka, čuohpa buoiddi eret bierggus, gacca guolevuoja ja vácce). Dat lea čoavddus, ii dárbbaš dađi eanet dahje unnit.
It gávnna dearvvašvuođa fástadoaktára luhtte, baicce olgun lihkadeames árgabeivviid. Gávdnat maiddái dearvvašvuođa iđitbiepmus, mállásis ja eahketborramušas.»
Ii duolmmo
Vaikke ieš beaivválaččat divššoda olbmuid, de son deattuha vel oktii ahte doaktára luhtte ii gávnna dearvvašvuođa, muhto olgun ja lihkadeames.
– Iskosat čájehit ahte go rahčá deattuin, de ii leat go okta čoavddus, lihkadišgoahtit ja geahpedit heajos borrandábiid, dadjá Teigmo ja joatká muitaleames vaikke son lea Kárášjoga doavttir de son ii bala juohkit dáid dieđuid guovdageaidnulaččaide. Son ádde ahte dát sáhttá muhtumiidda unohassan, muhto oaivvilda ahte lea dárbu almmuhit dieđuid go vuos leat ilbman dákkár dieđut.
– Jáhkán doaktárat Guovdageainnus dahket kantuvrras dán, muhto mun čálán dan almmolaččat. Soitet muhtumat dovdat dan unohassan, muhto dutkamat čájehit duođalaš bohtosiid, lea dehálaš juoidá de dahkat dainna. Lea seamma gos dát doavttir čohkká ja juohká evttohusaid dahje ávžžuhusaid, lea justa seammá čohkká go Guovdageainnus, dáppe vai máddin. Mis lea seamma jurdda, lihkadeapmi lea dehálaš, dadjá Teigmo.
Teigmo lea Kárášjogas álggahan sullasaš prošeavtta ja muitala Kárášjohkalaččat leat hui duhtavačča dainna. Son dál sávašii diehtojuohkin buvttášii buriid bohtosiid.
– Stuorát váttisvuohta go jáhkke
Guovdageainnu suohkandoavttir Runar Bjelland muitala sidjiide leamaš buoidivuođaváttisvuođat dovddus guhkkit áiggi, muhto eai diehtán ahte lea ná stuorra váttisvuohta go dan mii dál boahtá ovdan.
– Lean giitevaš go Teigmo váldá ovddasvástádusa ja čuvge dáid beliid. Lea hui vearrás dilli dál, dadjá Bjelland.
Hárjehallan deaivvadeapmi
Bjelland muitala lea čielggas ahte sii geat rahčet buoidivuođaváttisvuođaiguin, borret menddo olu, unnán lihkadit ja lea njulgestaga heajos eallinvuohki.
– Lea nugo Teigmo lohká, stuorámus veahkki lea olggobealde doaktárkantuvrra, 90 proseantta álbmotdearvvasvuohta geavvá min kantuvrra olggobealde, dadjá Bjelland ja joatká:
– Muhto dieđus mii sáhttit veahkehit johtui oažžut olbmuid. Mis lea earret eará sierra álbmotdearvvasvuođa bargojoavku mat kártejit dearvvašvuođa Guovdageainnus. Jus dál muittán riekta, de sis leat maid hárjehallan deaivvadeamit oktii vahkus, dadjá Bjelland guhte váruha bahá oažžut sohkardávdda jus eai álgge lihkadit ja rievdadit borrandábiid.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Vuorkágovva
– Manin don ieš it leat ávžžuhan suohkana ássiid?
– Ii oktage eaiggát álbmotdearvvasvuođa, ja lea rivttes buorre go muhtin váldá ovddasvástádusa. Dán vuoro lei Teigmo, son lea ovdal álggahan prošeavttaid mat leat doaibman, sávašin ahte olbmot váldet vuhtii su ávžžuhusa vaikke boahtá olggobealde suohkanrájá, dadjá Bjelland.
Leaikkas duohtavuhtii
Son ii loga áddet manin Guovdageainnus lea ná stuorra buoidivuođaleavvan, vaikke buot lea láhččon ássiide.
– Dáppe leat sihke valáštallanvisti, čuoiganláhttut ja iešguđet lágán valáštallan suorggit. Soaitá gal maid ahte eai leat gullan dan álbmotdearvvasvuođa joavkku birra. Guhkes dálvi sáhttá leat maid okta sivva, in dieđe, dadjá Bjelland ja joatká:
– Muhtumat lávejit lohkat sii eai sáhte vuolgit vázzit, olbmot jáhkket sii leat massán koartta. Leaikasa maid sáhttá atnit ággan, ávžžuhan sin beatnagiin vázzit dahje mánávovnna hoigat váccedettiin, dadjá Bjelland.
(Ášši almmuhuvvui vuosttaš geardde báberáviissas 24.11.15)
