-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATGuovda­geainnu Olgeš – Guovda­geainnu Gurut – Guovda­geainnu suohkana dieđihan­ášši 

Guovda­geainnu Olgeš – Guovda­geainnu Gurut – Guovda­geainnu suohkana dieđihan­ášši 

-

-

Guovdageainnu Olgeš ja Gurut leat dárkilit lohkan Ávvira artihkkaliid Guovdageainnu suohkana dieđihanášši birra. Áigut rámidit Ávvira go lea čuvvon váttis ášši ja geahččalan čuvget ášši oallut beliid. Seammás dovdat mii dárbbu njulget boasttu ipmárdusaid ja boasttu čuoččuhusaid Ávvira maŋemus áššiin suohkana dieđihanášši birra.

Dárkkistanlávdegottis eai lean evttohusat dasa GII galgá guorahallat suohkana dieđihanášši, nu go čuoččuhuvvo Ávvira artihkkalis 16.11 ja 17.11 (báberaviissas). Dárkkistanlávdegoddi evttohii gal olgguldas guorahallama ja movt dat sáhtášii biddjot johtui. Muhto dárkkistanlávdegoddi ii evttohan ahte suohkan galgá sidjiide juolludit 500 000 guorahallat dieđihanášši. Sii evttohedje bidjat johtui doaibmabijuid guorahallat ášši ja ahte galggašii olgguldas guorahallan.

Guovddášbellodat, Bargiidbellodat ja Johttisámiid Listu evttohedje siskkáldas guorahallama, eaige olgguldas guorahallama, nu go áirras Anders S. Buljo (JSL) čuoččuha Ávviris 17.11. Sin evttohus lea čállon suohkanstivraprotokollii ja sii evttohedje sáddet ášši ruovttoluotta suohkana dieđihanjovkui, mii lea siskkáldas orgána. Bb, Gb ja JSL evttohus ii lean buktit olgguldas guorahallama, iige haddegilvvu.

Gurut ja Olgeš eai sáhttán doarjut dieđihanjovkui fas sáddet ášši, go dieđihanjoavkku meannudeapmi ovdal suohkanstivrra lei leamaš váilevaš. Dieđihanjoavku oažžu oainnat kritihka Dárkkistanlávdegotti áššebáhpiriin. Earret eará boahtá Dárkkistanlávdegotti áššebáhpiriin ovdan ahte dieđihanjoavku áigá lea ožžon rávvaga, neavvaga ja dieđu ahte sii eai sáhte gal mearrádusaid dahkat dieđihanáššis, muhto ahte sáhttet ráhkkanahttit ášši suohkanstivrii (giđđat 2022).

Dieđihanjoavku lei nuppiin sániin habiila ráhkkanahttit ášši, muhto ii mearridit áššis. Áššebáhpiriin boahtá maid ovdan movt dieđihanjoavku barggai: Sii mearridedje heaittihit ášši, eaige sii ráhkkanahttán dieđihanášši suohkanstivrii. Sii barge njuolga vuostá rávvagiid maid ledje ožžon.

Nuppiin sániin, de lei Bb, Gb ja JSL evttohus mii dagahii ahte Gurut ja Olgeš eai dorjon dan. Gurut ja Olgeš leat vahkkoviissaid ovdal suohkanstivračoahkkima muitalan ahte áigot doarjut olgguldas guorahallama. Danne doarjjuimet dan evttohusa mas olgguldas guorahallan lei váldooassi. Muhtumin sáhttá ášši leat nu álki ahte buoremus evttohusat ožžot eanetlogu.

Min vásáhus lea ahte Bb, Gb ja JSL eai lean guldalan maid Olgeš ja Gurut oaivvildit áššis. Lea measta dego eai oba háliidange min doarjaga iežaset evttohussii. Mii leat medias leamaš ovdal suohkanstivrra ja mii humaimet buot bellodagaiguin suohkanstivračoahkkimis. Mii geahččaleimmet maid bovdet buot joavkojođiheddjiid oanehis čoahkkimii moatti beaivve ovdal suohkanstivrra, gullat juohke bellodaga vuođđooainnu áššái ja evttohusaide mat dárkkistanlávdegottis ledje. Ja ovddidit min iežamet oainnu. Dušše SáL ja GDL bohte dan čoahkkimii. Mii oaivvildeimmet ja oaivvildit ain dál ahte dieđihanášši ánssáša olgguldas guorahallama.

Mii maid imaštallat veahá manne Gb, Bb ja JSL, geat ovdal suohkanstivračoahkkima ja maiddai čoahkkimis háliidedje suohkanstivrra habilitehta digaštallat, eai oaidnán váttisvuohtan evttohit ášši fas sáddet jovkui mii beaivválaččat bargá ovttas omd. suohkandirektevrrain ja sátnejođiheddjiin ja dávjá maid eará politihkkariiguin. Iigo de lean šat neutrála guorahallan nu dehálaš?

Jua, lea nu ahte Dárkkistanlávdegoddi ovtta eará čuoggás mearrádusevttohusas evttohii bidjat johtui hálddašanrevišuvnna generealla dásis ja dasa juolludit 500 000 ruvnno. Muhto dat revišuvdna lei lassin dieđihanášši guorahallamii. Dan revišuvdnii orru dieđusge dárbu, go dál oaidnit movt dieđihanáššit leat meannuduvvon suohkanis. Muhto, dat revišuvdna ii lean buktit juste dán dieđihanáššái čovdosa.

Dat lassirevišuvdna lei omd sáhttit geahččat mii lea dahkkon boastut dán meannudeamis ja movt sáhttá hehttet daid boasttuvuođaid boahtteáiggis. Muhto dat revišuvdna ii lean guorahallat dan ovttaskas dieđihanášši. Mii orrot vuohttime ahte Ávvira maŋemus čállosiin seaguhuvvojit 2. ja 7. čuokkis dárkkistanlávdegotti mearrádusevttohusas:

1. Suohkanstivra mearrida váidit vejolaš lobihisvuođaid

2. Suohkanstivra ferte mearridit doaibmabijuid, vai dieđiheapmi guorahallo dárkilit

3. Suohkanstivra ferte mearridit doaibmabijuid mat sihkkarastet suohkandirektevrra bargobirrasa

4. Suohkanstivra ferte mearridit ehtalaš njuolggadusaid ođastit

5. Suohkanstivra ferte mearridit ráhkadit njuolggadusaid movt dieđihemiid politihkkáriid ektui galgá meannudit

6. Suohkanstivra ferte mearridit ráhkadit njuolggadusaid meannudit dieđihemiid mat suohkandirektevrras bohtet

7. Suohkanstivra mearrida juolludit 500 000 lassiruhtadeami dárkkistanlávdegoddái vejolaš hálddašanrevišuvdnii, guorahallamii jnv.

8. Suohkanstivra mearrida ohcat ruhtadeami stáhtahálddašeaddjis guorahallat dieđihanášši.

Min mielas lea dehálaš earuhit Dárkkistanlávdegotti mearrádusevttohusa čuoggáid, vai buohkaide lea čielggas maid mii digaštallat. Suohkanstivrra mearrádusas, man Gurut ja Olgeš dorjo, lea 7. čuokkis váldon eret (dannego oaivvildit 3, 4, 5 ja 6 čuokkis vástidit seammá čuolmmaide maid čihččet čuokkis fátmmasta ja go juste dál lea eanet jierpmálaš bidjat ruđa otná dieđihanášši čielggadit, iige generealla revišuvnna ruhtadit vel lassin dasa). Ruhtasupmi sirdui de ođđa 2. čuoggái: ahte dat 500 000 biddjo olgguldas guorahallamii.

Mii leat oaidnán medias ahte dat go KS namuhuvvo nammejahkii suohkanstivrra mearrádusas ii soaitte leat heivvolaš ja ahte ruhtasupmi gáibida gilvvu čađahit. Muđui sáhttá suohkan rihkkut sisaoastinnjuolggadusaid. Mii gal doaivvuimet suohkanis lea rámmašiehtadus orgánain mas ieža leat miellahtut (KS) ja ahte sáhttit njuolga sis oastit dan bálvalusa, seastin dihtii áiggi ja resurssaid. Jus ii leat nu, ja dieđihanášši guorahallan ferte haddegilvui, de ii leat go rievdadit mearrádusa jođáneamos lági mielde. Ja nu áigot Gurut/Olgeš evttohit juo boahtte ovdagottečoahkkimis, jus fal formálalaččat lea gáibádus haddegilvvu čađahit.

Gurutbellodahkii ja Olgežii ii leat deháleamos gii guorahallá dieđiheami, beare sis lea gelbbolašvuohta dan bargat ja ahte mii garvit vejolaš habilitehtačuolmmaid guorahallanbotta. Danne lea jierpmálaš ahte lea olgguldas ja bealátkeahtes guorahallan ja ahte das boahtá áššeovddideapmi suohkanstivrii. Ja de gal soaitá čuožžilit dárbu suohkanstivrra habilitehta meannudit, go suohkanstivra galgá mearridišgoahtit doaibmabijuid dieđihanášši sisdoalu ektui. Iige dušše proseassa ektui, nu go mannan suohkanstivračoahkkimis.

-Almmuhus-