1993:s válddii neaktinoahpu, muhto lávkii eará bargguide maŋŋel oahpu. Dál, go devddii 50 jagi, de guorrasa son fas neaktimi.
1993:s válddii neaktinoahpu, muhto lávkii eará bargguide maŋŋel oahpu. Dál, go devddii 50 jagi, de guorrasa son fas neaktimi.
Marianne Kappfjell válddii neavttároahpu Lécole du Jacques Lecogas Fránkriikkas 1993:s.
Son bargagođii mánáidgárddiid pedagogan ja ossodatjođiheaddjin.
Maŋemus jagiid lea bargan girjebussebargin.
Dál, go lea deavdán 50 jagi, de guorrasii fas neaktimii masa sus lea oahppu.
Marianne Kappfjell lea fargga gearggus ođđa vuosttaščájálmasain «Staaloe – å bekjempe kjempene», mii sámegillii jorgaluvvo «stáluid vuosttá doarrut».
Bihttá čájehuvvo Heddabeivviin Oslos geassemánu 14. ja 15. beaivvi.
Lea Åarjelhsaemien teatere AS mii buvttada čájálmasa.
Doarridit stáluid
Lea nubbi bihttá maid Åarjelhsaemien teatere buvttada Staaloe birra.
Dán vuorus lea unna sámi nieiddaš gii ferte doarridit stuora, gievrras Staaloe ja su eamida Rovtege gii lea varragoikkus ja várálaš.
Rovteges lea ruovderevre mainna njamista olbmuin heakka.
Unna nieiddaš ferte leat sihke gávvil ja várrogas.
– Dáinna čájálmasain áigut doalahit sámi muitalanárbevieru ealasin. Dál boktit stáluid vai oahppat olmmošvieru ja ipmárdusa, mat leat Sámi stuorámus vašálaččat ja varraborrit, čállá Åarjelhsaemien teatere preassadieđáhusas.
