Boahtte háve go válddát eret čuoma ja guoledávttiid ja bálkestat daid borramušdoabbarlihttái, de sáhtát jurddašit ahte juohke grámmas maid bálkestat, sáhttá leat 8.500 kruvnna árvu.
NOFIMA mii lea akvakultur- ja guolástusealáhusa ja borramušindustriija dutkaninstituhta ovttasráđiid UiT – Norgga árktalaš universitehta dutkit leat dál bargamin mo loktet guolebázahusaid árvvu.
– Vuolggasadji lea biras ja ceavzilvuohta. Mii fertet fuolahit ahte mii ávkkástallat buot beliid daid riggodagain maid mii viežžat luonddus, ja osiid guolis maid ovddas buvttadeaddjit eai oaččo áktánas mávssu, čilge NOFIMA bajitinšenevra Kjersti Lian preassadieđáhusas.
UiT professor Peik Haugen muitala earret NOFIMA ja UiT, de lea maid Ubmi Universitehta ja portugála Universidade NOVA de Lisboa mielde ja EU ruhtada dán prošeavtta.
Haugen čilge guolleosiin mat eai geavahuvvo borramuššan, lea 2 kruvnna kilo árvu. Leat cuohpa, varra, čoalit, oaivi, veaksát, beahcet, čuopma ja guoledávttit dorskis ja biebmoluosas. Dáid guolleosiin buvttadit dál guoleoljun (omega-3), guolejáffun, proteinjáffun ja fuođarin elliide.
Árktisa baktearain
Haugen muitala Tromssas lea nationála biobáŋku, Marbank, mas leat badjelaš duhát galmmihuvvon baktearanáli vižžon Norgga rittu ja Árktisa mearrabotnis. Dutkit ávkkástallet dál biokuvllaid maid Norgga Teknihkalaš Allaskuvla (dál NTNU) fuobmái 1989:s. Servodat buhtista duolvačázi dainna dál.
Haugen muitala sii leat geavahan dán 1980-logu teknologiija eará láhkai, ráhkadan dihtii ođđa molekylaid maid sáhttá ávkkástallat eará atnui. Dássážii leat gávdnan molekylaid mat geavahuvvojit varradeaddu- ja allergiijadálkasiin. Dán molekyla árvu lea 8.500 kruvnna grámmas. Dutkiid ulbmil lea ráhkadit ođđa bargosajiid, muhto maiddái geahpedit doabbariid.
