-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Guolástus­direktoráhta badjel­geahččá Stuorra­dikki mearrá­dusa

– Guolástus­direktoráhta badjel­geahččá Stuorra­dikki mearrá­dusa

-

-

Dan lohká Sámedikki ráđđelahttu Silje Karine Muotka  go Guolástusdirektoráhtta skábmamánu  gávccát beaivvi 2019 rabai vejolašvuođa fatnasiidda, mat leat guhkibut go 15 mehtera, bivdit Norgga giđđagođđi sallidiid Návuonas ja Ráisavuonas.

Skábmamánu gávccát beaivvi 2019 rabai Guolástusdirektoráhtta fatnasiidda mat leat guhkibut go 15 mehtera, vejolašvuođa bivdit Norgga giđđagođđi sallidiid Návuonas ja Ráisavuonas siskkobealdde vuotnalinjjáid, čállá Sámedikki ráđđelahttu Silje Karine Muotka preassadieđáhusas.

– Mun reageren hui garrasit go Guolástusdirektoráhtta rabai vejolašvuođa bivdit nuhtiin Norgga giđđagođđi sallidiid Návuona ja Ráisavuona vuotnalinjjá siskkobealde, beroškeahttá fanasguhkkodagas. Ii Guolástusdirektoráhtta, iige Guolástusdepartemeanta, leat váldán vuhtii ahte Stuorradiggi nannii gildosa Proposišuvnnas 70 L (2011-2012),  ahte lea oppalaš gielddus bivdit vuotnalinjjáid siskkobealde fatnasiin, mii lea guhkit go 15 mehtera, doaibmaguovllus, deattuha Sámedikki ráđđelahttu Silje Karine Muotka preassadieđáhusas.

– Ii dárbbaš konsulteret

Guolastusdirektoráhta resursaossodaga regulerensuorggi seniorneavvu Njål Wang Andersen lohká mearrádusa spiehkastit vuotnalinjjá gildosis Návuonas, ja lea operatiiva mearrádus man Guolástusdirektoráhtta dahká Mearrabálvalusa doarjagiin. 

– Dákkár mearrádusašlajain ii leat konsulteren. Konsulteren Sámedikkiin lea mo njuolggadusat galget leat hábmejuvvon, lasiha velá Njål Wang Andersen,  

Dán vástádusa ii doarjjo Sámedikki ráđđelahttu Silje Karine Muotka ja lohká son áigu loktet ášši departemeantta dássái.

Garra vuosteháhku báikkálaččat

Ávvira jearahallamis muitala  ráđđelahttu Silje Karine Muotka ahte lea stuorra báikkálaš vuosteháhku luoitit fatnasiid, mat leat guhkibut go 15 mehtera, vuotnalinjjáid siskkobeallái. 

– Vuotnálinjjá siskkobealde leat eambbo iešguđetlágan guollešlájat seaguhuvvon ja go fatnasat, guhkibut go 15 mehtera, bivdet das nuhtiiguin, de dolvot maid smávit guliid, lohká Muotka.

Son čilge vuotnalinjá lea maid ásahuvvon gáhttet hearkkes guollešlájaid nu go ovdamearkka dihtii rutnedorski riddoguovllus. 

Eai leat ráđđádallan Sámedikkiin

Muotka muitala ahte Guolástusdirektoráhtta ii leat bidjan ášši vuotnaguolástanlávdegoddái iige Sámediggái.

– Departemeanta lea addán sierralobi justa nuppegežiid maid Stuorradiggi proposišuvdna lea mearridan, eaige leat ráđđádallan nu mo galget, deattuha Silje Karine Muotka ja čiilge ahte Stuorradikkis lei eaktun ahte ovttaskas sierra lobiid galgá duođaštit ja ákkastit. Galgá gulahallat sihke vuotnaguolástuslávdegottiin ja Sámedikkiin ovdal go addet sierra lobi.

– Njuolggadusat leat čielgasat, ahte lea ollislaš gieddus mas sáhttá spiehkastit, iige nuppe láhkai, ja dán mii eat sáhte dohkkehit. Dát suhttada ja duolbmá Stuorradikki mearrádusa ja dan ovttamielalašvuođa mii mis šattai stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka áššis, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka. 

Stuorradikki proposišuvdna

Proposišuvnnas daddjo ná: «Departemeanta oaivvilda danin ahte galgá ásahuvvot oppalaš gielddus guolástit vuotnalinjjáid siskkobealde fatnasiiguin, mat leat guhkibut go 15 mehtera, doaibmaguovllus, ja ahte galgá vejolašvuohta spiehkastit dán gildosis. Nu mo departemeanta oaidná, de sáhttá spiehkastit dán gildosis ja addit lobi fatnasiidda mat leat guhkibut go 15 mehtera, bivdit vuotnalinjjáid siskkobealde, muhto dalle galgá áššái vižžojuvvot cealkámuš vuotnaguolástuslávdegottis». 

– Nu go boahtá ovdan proposišuvnnas 70 L, de sáhttá muhtun oktavuođain addit lobi bivdit fatnasiin, mii lea badjel 15 mehtera, vuotnalinjjáid siskkobealde, muhto dalle galgá áššái vižžojuvvot cealkámuš vuotnaguolástuslávdegottis, masa Sámediggi lea ovttaoaivilis, joatká Muotka.

DOARJU SÁMEDIKKI: Norges Kystfiskarlag (Norgga Riddoguolástansearvvi) jođiheaddji Arne Pedersen. Vuorkágovva: Astrid Helander
DOARJU SÁMEDIKKI: Norges Kystfiskarlag (Norgga Riddoguolástansearvvi) jođiheaddji Arne Pedersen. Vuorkágovva: Astrid Helander

Unohas luoitit stuorra fatnasiid oanehat fatnasiid bivdoguvlui

Norges Kystfiskarlag (Norgga Riddoguolástansearvvi) jođiheaddji Arne Pedersen dadjá Ávvirii, ahte sin mielas ii leat buorre go fatnasat, mat leat guhkibut go 15 mehtera, besset oanehat fatnasiid  bivdoguvlui nuhtiiguin.

– Stuorámus snoranuohttefatnasat sáhttet leat 50 mehtera dahje 60 mehtera guhkit, ja jus dat velá besset gáržžes vutnii iežaset stuorra nuhtiiguin, na de šaddá hui váttis. Danin eat leat mielas ahte eiseválddit addet sierralobi fatnasiidda mat leat guhkibut go 15 mehtera, lohká  Arne Pedersen. 

Son čilge ahte ulbmil ráddjet guolásteami siskkobealde vuotnalinjjá, dasa miehtá Norgga Riddoguolástussearvvi. Muhto ferte geahččat makkár reaiddut geavahuvvojit bivddus. Jus geavaha giehtaváđu, liinna dahje fierpmi, de ii leat Norgga Riddoguolástussearvvi mielas addit sierralobiid stuorát fatnasiidda.  

– Dás lea sáhka addit sierralobi stuorra fatnasiidda main leat stuorra nuohtit, bivdit gođđosallidiid siskkobealde vuotnalinjjá gos fatnasat vuollel 15 mehtera bivdet dorski liinnain. Sallitspierru mielde čuovvu maid olu dorski. Go bohtet siskkobeallái vuotnalinjjá, gos lea gáržžes bivdoguovlu, de lea álki ahte iešguđet bivdoreaidduide ii leat sadji. Go stuorát fatnasat besset smávit fatnasiid bivdoguovlluide, de dadjat juo measta visot rábádit mii doppe lea, lohká Norgga Riddoguolástussearvvi jođiheaddji Arne Pedersen

Lohpi lea addon árvvoštallama bokte 

Guolastusdirektoráhta resursaossodaga regulerensuorggi seniorneavvu Njål Wang Andersen lohká váldonjuolggadus lea ahte fatnasiid guhkibut go 15 mehtera ii leat lohpi bivdit siskkobealde vuotnalinjjá Návuonas, nugo čuožžu bivdonjuolggadusa paragráfa 33F vuosttaš lađđasis.

–  Muhto Guolástusdirektoráhtas lea vejolašvuohta paragráfa 33F čihččet láđđasa vuođul spiehkastit das, dadjá Andersen ja čujuha paragráfa sisdollui: «…  Vissis bivdduin, mat leat várrejuvvon vissis fanasjoavkkuide sierra guovlluin vissis áigodagas, erenoamážit dilálašvuođain main árvvoštallojuvvo lea dárbu čađahit guolásteami geavatlaččat ja ahte árvvoštallo leat dohkálažžan biologalaš ja ekovuogádaga oaiviliid ektui, de galgá Mearradutkaninstituhtama árvvoštallamiidda bidjat stuorra deattu».   

– Guolástusdirektoráhtta lea rahpan vuotnalinjjá dan dihtii go sallitspierru váldooassi maid riddoguolástanfatnasat bivdet, leat mannan Návuona vuotnalinjjá siskkobeallái. Láhčin dihtii ahte riddoguolástanfatnasat guhkibut go 15  mehtera, galget sáhttet bivdit iežaset guolleeari, de lea direktoráhtta oaidnán dárbbašlažžan rahpat nuohttebivddu fatnasiidda siskkobealde vuotnalinjjá Návuonas ja Ráisavuonas, lohká Andersen.

Lohket vuona gierdat

Guolástusdirektoráhtta lea gulaskuddan Mearradutkaninstituhtain dan birra mat ávžžuhedje rahpat Návuona stuorra guollefatnasiidda. Dainna ákkain ahte geahččalanbivdu lea čađahuvvon, mii čájehii ahte vuotna gierdá stuorra fatnasiid bivddu. 

–  Geahččalanbivddus godde unnán earálágan guliid maid galge. Danne lea Guolástusdirektoráhta oaivila mielde biologalaš dohkálaš rahpat nuohttebivddu Návuona vuotnalinjjá siskkobeallái. Mearrabálvalus lea báikkis nu guhká go bivdu lea doppe ja vákšu guolásteami, sihke lassesállaša ektui ja fuolahit ahte eai bivdo sallidat vuollel mihttomeari ja fuolahit ahte ii šatta riidu guolástanreaidduid alde, vástida Guolástusdirektoráhta resursaossodaga regulerensuorggi seniorneavvu Njål Wang Andersen Ávvirii čálalaččat.

-Almmuhus-