-Almmuhus-
OĐĐASATGuohtun­roasu geažil fertejit biebmagoahtit bohccuid

Guohtun­roasu geažil fertejit biebmagoahtit bohccuid

-

-

Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji boazodoallodirektevra Sunna Pentha ávžžuha olbmuid vánddardit čábbát meahcis, eastadan dihte bohccuid. Jáhkkimis fertejit badjeolbmot biebmat máŋga duhát bohcco gitta giđđii, go guohtumat leat lohkkašuvvan. 

Maŋŋel golggotnjázuid bilidii ealáhaga go šattai bodneskárta. Dan geažil ii olat boazu jeahkála dálveeatnamiin. Dát guoská erenoamážit osiide Sis-Finnmárkkus ja daidde olu guovlluide gos roassogearggusvuođalávdegoddi lea dieđihan guohtunroasu.

– Jáhkkimis lea eana nu jikŋon dál ahte boazu ii oaččo heggii, ja dasto ferte biebmat bohccuid amas nealgugoađe, lohká Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji boazodoallodirektevra Sunna Pentha 

Roassogearggusvuođalávdegoddi lea fitnan geahččamin guovlluin gos lea lohkkašuvvan guohtun ja vaikko dálki rievddai, de liikká ii buoridan guohtuma. Roassogearggusvuođalávdegoddi lea vákšumin guohtumiid.

Jus guohtundilli ii buorrán, de fertejit várra badjeolbmot sirdit ealuideaset čakča-, giđđa- dahje geasseguohtumiidda dál juo. Sivva manin sirdet eará áigodaga guovlluide, eaige biebma dálveguohtunguovllus, lea dat guhkes gaskka dohko.

– Dat mielddisbuktá ahte bohccot sáhttet leat guovlluin gos dábálaččat eai láve leat dan áiggi. Mii dáhttut olbmuid vánddardit čábbat báikkiin gos oidnet bohccuid. Mii árvvoštallat ahte birrasii 30.000 bohcco ferte biebmat gitta cuoŋománu/miessemánu rádjái, dassái muohta suddagoahtá, čilge Pentha. 

-Almmuhus-