Økokrim guoddala duomu guovtti boazodoalli vuostá, geat Sis-Finnmárku diggegottis oalát áššehuvaiga.
Økokrim guoddala duomu guovtti boazodoalli vuostá, geat Sis-Finnmárku diggegottis oalát áššehuvaiga.
Økokrima politiijaadvokáhtta Inge Svae-Grotli, gii maid lei áktor áššis, muitala sii leat almmuhan dál sii guoddalit duomu Lágamánneriektái. Duopmu celkui guovtti boazodoalli, 33- ja 27-jahkásačča vuostá, Sis-Finnmárkku diggegottis čakčamánu 7. beaivvi.
Áššehuvaiga diggegottis
Dalle celkkii Sis-Finnmárkku diggegoddi duomu ja konkluderii ahte ii leat duođaštuvvon ahte guokte boazosápmelačča, 28- ja 33-jahkásaš, leaba rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin, nu go leigga áššáskuhtton.
Loga Maid: Áššehuvaiga buot čuoggáin
Lei galgat buktit eará bohtosa
Svae-Grotli čilge vuođđun guoddaleapmái lea ahte sii eai leat ovttaoaivilis diggegotti duođaštusárvvoštallamis mii guoská sivalašgažaldahkii ja áššehuhttimii.
– Dat mearkkaša ahte mii oaivvildit duođaštusat árvvoštallama vuođul livčče galgan buktit eará bohtosa, go dat maid diggegoddi celkkii, lohká son.
Čiekŋalit čilgehus
Svae-Grotli ii áiggo eanet dál dadjat, go sii leat vuos dušše almmuhan ahte guoddalit duomu.
– Mii áigut moatti vahkku geahčen, 41. vahkkus, ovdanbuktit vuđolit čilgehusa, mas doarjjačállosa bokte čiekŋuleappot ákkastallat guoddaleami. Dál leat dušše mearridan ahte mii guoddalit duomu, lohká Økokrima politiijaadvokáhtta Inge Svae-Grotli.
Duhtavaččat go guoddaluvvo
Gillájeddjiid advokáhtta Gisle Loso lohká su áššehasat leat duhtavaččat go Økokrim lea mearridan guoddalit duomu boazodoalliguoktá vuostá.
– Seammás gáibidit ođđasit mennudit sivila gáibádusaid lágamánneriektái, cealká Loso oanehaččat e-poastta bokte.
Loga maid: Sávvet duomu guoddaluvvot
Veaháš hirpmahuvvan
Boarrásit dievddu bealušteaddji Hjallis Bakke lea veaháš hirpmahuvvan go Sis-Finnmárkku diggegotti duopmu guoddaluvvo, danne go oaivvilda 59 siidosaš duomus lea bures čielggaduvvon ášši. Bakke ii loga vel ožžon iežas duohkai guoddaleami, ja vuordá maid doarjjačállosa.
– Dan maŋŋel oažžot mii áigemeari vástidit čállosa, ja de mearrida Lágamánneriekti váldá go ášši dahje biehttala go dan, lohká Hjallis Bakke.