Ledje go internáhtat oassin kultursoađis sámiid vuostá, vai ledje go dat sosiála prošeakta?
Ledje go internáhtat oassin kultursoađis sámiid vuostá, vai ledje go dat sosiála prošeakta? Podkásttas «Samenes historie»: «Nasjonsbygging og fornorskning» 16.12.2021 hállaba historihkkárat Teemo Ryymin guovttos Ketil Zachariasseniin internáhtahistorjjá birra man sámi ja kvena mánát gillájedje 1900-logu álggus. Lohkki oažžu dakkár gova ahte internáhtasystema, mii lei guovddáš oassi Stáhta dáruiduhttinpolitihkas, unni eanet lei «sosiála prošeakta». Stáhta beroštii buot mánáin ja áiggui veahkehit bearrašiid go Finnmárkkus lei stuorra sosiála ja ekonomalaš heahtedilli 1900-logu álggus. Internáhtasystema bokte mánát besse robi vuollái, ožžo borramuša beavddi ala ja vel buhtes seaŋgagávnniid!
Na, lei go son jur nu? Galgá go guldaleaddji dán áddet nu ahte lei sáhka transakšuvnnas? Mánáid oasis transakšuvnnas lei ahte sii besse eret geafivuođas ja heađis dalle go ledje internáhtas. Stáhta oasis lonuhusgávppis lei váldit mánáid eret bajásšaddamis váhnemiid luhtte, váldit sin giela, gullevašvuođa ruktui, báikegoddái ja kultuvrii.
Muhto gos ledje mánát? Gos leat sin jienat? Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna lea ožžon muitalusaid olbmuin guđet váldojuvvojedje eret ruovttus ja sáddejuvvojedje internáhtii. Zachariassen lea kommišuvnnas miellahttu, muhto perspektiiva mii ovddiduvvo podkásttas lea eiseválddiid perspektiiva. Oassi vástádusas mii sáhttá muitalit veahá mánáid dili birra, gávdnat sámi muittašangirjjálašvuođas, mas govviduvvo gullevašvuohta bearrašii ja sohkii.
Sámi muittašangirjjálašvuođas gávdnat oasi das mii lea vuosttas sámi čállon girjjálašvuohta. Čállit govvidit iežaset identitehta ja gullevašvuođa bearrašii, sámegillii, man jo hálle ruovttus, báikegoddái ja birgejupmái. Sii muitalit maid geafivuođa ja árgabeaivvi hástalusaid birra. Dát leat čállit guđet ledje riegádan 1800-logus ja 1900-logu álggogeahčen. Vuosttas muittašangirjjálašvuohta maid sámit čálle, lea Jáhkoš Lásse/ Lars Hætta guoktá Máiza-Bier Ántte/Anders Bær girji Muitalusat. Soai čáliiga teavsttaid go leigga čohkkámin Akershus ladnis, go leigga oasálastán nugohčoduvvon Guovdageainnu stuimmiide 1852:s. Girji almmuhuvvui vuosttaš geardde sámegillii 1958:s. Dat jorgaluvvui dárogillii ja almmuhuvvui vuos 1923:s ja 1926:s, Just Qvigstad bokte. Ođđa sámegiel veršuvdna Muitalusat-girjjis, ja ođđa dárogiel veršuvdna man Harald O. Lindback lea jorgalan tihtteliin Erindringer, almmuhuvvojedje 2019:s.
Dat mii leš dahkkon, lea dahkkon. Dat mii leš masson lea masson. Nu aŋkke livččii sáhttán dadjat. Buorre lihkus ii leat nu. NSR nuorat/NSR ungdom ja Natur og ungdom álggahedje akšuvnnaid Oljo- ja energiijadepartementtas guovvamánu 23. beaivvi. Dan dahke čájehan dihte vuostálastima Norgga ráđđehusa vuostá go ráđđehus ii leat doahttalan Alimusrievtti ovttajienalaš duomu mas Alimusriekti golggotmánus 2021:s celkkii ahte bieggaturbiinnat mat leat ceggejuvvon Fovsenii rihkkot sámiid vuoigatvuođaid ovddidit iežaset kultuvrra, ja konsešuvdna man Stáhta attii 2016:s lea lobiheapme ON Olmmošvuoigatvuođaidkonvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkkala 27 mielde. Njukčamánu 2. beaivvi šállošii oljo- ja energiijaministtar Terje Aasland olmmošvuoigatvuođarihkkuma. Seammá dagai stáhtaministtar Jonas Gahr Støre njukčamánu 3. beaivvi. Nuorat loahpahedje dasto akšuvnnaid departemeanttaid olggobealde. Gáibádus lei, ja lea ain, ahte bieggaturbiinnaid mat leat Fovsenis galget njeaidit, guovlu galgá divvojuvvot ja eanan addojuvvot ruovttoluotta Fovsen-sámiide.
Dát leat min mánát! Sii leat čájehan olles máilbmái ahte dáruiduhttin ii leat loahpahuvvon. Nuorat leat ožžon rámi ja doarjaga go sii leat nu roahkkadat ja sánálaččat. Stuorra Norgga diehtemeahttunvuohta ge lea dás oassin. Seammá láhkai go dolin eiseválddit ákkastadde ahte internáhtasystema lei «sosiála prošeakta», de dál ákkastaddet dáinna lágiin: «Davviguovlu šaddá musea sámiid geažil!»
Dán ákka geavahit politihkkárat, politihkalaš kommentáhtorat ja rikkis dážat stuorra njálmmiin. Áddemis lea dát ášši mii barggaha Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna dál gárvedettiin raportta mii galgá geigejuvvot geassemánu 1. beaivvi.
Dat mii gullá museii, leat baicce namuhuvvon vealaheaddji práksisat ja guottut. Dat heivešedje dáruiduhttinmuseii mii evttohuvvo vuođđuduvvot dološ Solhov albmotallaskuvlavistái, Ivgus, vaikko mat dálááigedáruiduhttinossodahkii?
Lill Tove Fredriksen Sámi girjjálašvuođa vuosttašamanueansa UiT Norgga árktalaš universitehta
