-Almmuhus-
OĐĐASATGolgodávda falleha

Golgodávda falleha

-

-

Unnimusat 1,5 milljovnna norgalačča berrejit boahkuhit iežaset golgodávdda vuostá, oaivvilda Álbmotdearvvašvuođainstituhtta.

Dán jagi golgodávda falleha, olmmoš buohccá feberin, gossá ja deahkit verket.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ávžžuha olbmuid geat gullet risikojovkui iežaset boahkuhit. 29 proseantta norgalaččain gullet risikojovkui, sii sáhttet duođalaččat buohccát ja maiddái jápmit golgodávddain.

Vuosttažettiin berrejit vuorraset badjel 65 jagi, kronalaš buohccit ja áhpehis nissonolbmot boahkuhit iežaset.

 

Boahkut ovdal golgodávda áigodat álgá

Álbmotdearvvašvuođainstituhta mielas leat oallugat risikojoavkkus, ja sin čielga ávžžuhus lea boahkuhit iežaset.

 – Boahkut iežat buori áiggis, ádjána moadde vahkku ovdal boahkku bargagoahtá dávddaid vuostá, dadjá ossodatdirektevra Siri Helene Hauge NTB ođasdoaimmahahkii.

 

Falleha juovllaid

Dán jagi jáhkket golgodávdda fallehit juovllaid. Njeallje vahkku maŋŋel einnostit eanemus olbmuid buohcat.

Go golgodávda vuos falleha, de sáhttet máŋga virusa hearjidit. Diibmá ledje njeallje iešguđetlágan virusa mat áite olbmuid rupmašiid.

 – Lea menddo árrat dadjat makkár virusat fallehit dán jagi, lohká Álbmotdearvvašvuođa golgodávdaossodaga seniordutki Karoline Bragstad.

Son muitala ahte go golgodávda áigodat rahpasii vahkku 40:s, de buohccájedje eanemus olbmot H3-virusin.

 

Golgodávda divrrasin Norgii

Gaskamearálaččat buohccájit 10 proseantta ollesolbmuid Norggas golgodávddain, birrasii 20-30 proseantta mánáin ges buhcet golgodávddain.

Dát šaddá divrrasin Norgga servodahkii.

Muhtin doavttergrádabargu čájehii moatti jagi áigi ahte golgodávda máksá sullii 4 milljárdda ruvnnu juohke jagi.

 

Dearvvašvuođabargit čuorbbi boahkuhit iežaset

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta heađástuvvá go nu unnán dearvvašvuođabargit válljejit boahkuhit iežaset.

Diibmá boahkuhedje dušše 12 proseanta dearvvašvuođabargiin geain lea pasieanttaoktavuohta.

– Menddo unnán dearvvašvuođabargit boahkuhit iežaset, lohku lei galgat olu badjelis. Sis lea duppal geardde stuorát riska buohccát golgodávddain go earáin , sii sáhttet maiddái váikkuhit ahte golgodávda njoammu viidát, dadjá Bragstad.

Gaskamearálaččat njoammu golgodávda 20 proseanta dearvvašvuođabargiide.

 

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ávžžuha olbmuid risikojoavkkus boahkuhit iežaset. Čájáhusgovva: Ole Gunnar Onsøien / NTB scanpix

 

Eambbosat boahkuhit iežaset

Muđui gal lassána boahkuheapmi Norggas. Diibmá boahkuhii juohke logát iežas, ovddit jagi ges 9 proseantta álbmogis, čájehit Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga logut.

Risikojoavkkus boahkuha juohke njealját iežas. Vaikke lohku lassána, de leat guhkin eret doarvái olbmot geat boahkuhit iežaset.

Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna (WHO) ávžžuha ahte 75 proseanta risikojoavkkus galggašii boahkuhit iežaset.

 

900 jápmet

Juohke jagi jápmet gaskamearálaččat 900 olbmo Norggas garra golgodávdda geažil.

Lea stuorámus riska jápmit jus olmmoš lea boaris dahje gullá risikojovkui ja buohcá sohkardávddain, kronalaš gehpesdávddaiguin, váibmo- ja varrasuotnavigiin, vuoivvas- ja monindávddain dahje jus olbmos lea heajos immunsuodjalus.

-Almmuhus-